Leso võib olla sama võõras mõiste kui põhja-eestlasele suitsusaun. Leso ehk lamamispingiga soemüür ehitatakse soemüüri äärde eluruumipoolsele küljele tellistest umbes 2 m pikkune pink, millele võib istuda või lamada. Mõnel pool nimetatakse lamamispinki lesuks ehk lesiks (sõnast lesima). Pingi normaalkõrgus on 55-65 cm ja laius 50-60 cm. Kui aga lamamispingi lõõride põhi ehitada pliidipõhjast madalam, võib pingi kõrguseks teha 45-50 cm. (A. Veski Ahjud, pliidid, kaminad)

Esmasel talukülastusel jäi kohe leso silma ja perenaine kujutas ette, kuidas seal mõnus talvel istuda. Tahtsime kangesti uskuda, et leso on sama vana kui maja, kuid tegelikult on see ehitatud ilmselt 1950-60ndadel. Pingi lahtivõtmisel tuvastasime Võrukivi templiga telliseid, mida hakati tootma 1939. aastal. Soojamüüri vanust on seega vähemalt 70 aastat (keskmiseks ahju elueaks loetakse muidu 25…30 aastat) ja teostatud pisiremont andis mõned aastad juurde, kuid hiljemalt viie aasta pärast tasuks võtta uue tegemine.

Potsepp Sander Jänes

Väikene kaos, lammutamine lõppenud.

Pliidi remont sai juba juuli keskpaigas kokkulepitud pottsepp Sander Jänesega. Kui võib arvata, et kaks kuud ootamist on liig pikk aeg, siis enamik ametivendade tööjärjekord ongi poolteist kuni kolm kuud. Plaanis oli esialgu puhastamine ning paari tahmatopsi vahetamine, aga nagu vana asjaga ikka, kui kusaltki näpid, tuleb kõik lahti. Paigaldasime neli tahmatopsi ja ladusime tagasi tekkinud kaose.

Eelmisel pildil tähistab punane talvesiibri suitsugaaside teekonda, sinine suvesiibri, roheline pragude ning kollane tagasi laotud kivide tsooni. Kuna kuumemad suitsugaasid sisenevad vasakult, siis ses piirkonnas olid ootuspäraselt suuremad kahjustused. Praod on tekkinud kütmisest ja osalt ka kandekonstruktsiooni toetamisest soojamüürile. Kõrge temperatuur oli kividevahelise mördi muutnud pulbriks või sootuks hävitanud.

Soojamüür ja lõõri vaheseinad on laotud servikivi. Ahjulõõride vaheseinad (sisemus) tuleb laduda lapiti tellistest, sest kütmisel ajal kisutakse kivid üksteisest lahti, ahi kuumeneb ka ebaühtlaselt.  Kui lõõrid ehitatakse sama paksud kui välisein, siis lõõrid kuumenevad kiirelt, paisuvad ning tekitavad pragusid ahju väliskestale. Ehitusvead ning soliidne iga tehtud töödele kauakestvat tulemust ei anna, aga esimese talve elab üle.

Köögiseintelt on nüüdseks krohv lõhutud ja eemaldatud pliidi juurest imelik kõnniteeplaatidest tehtud tuletõke. Puitseina kaitseks oli alguses plaan laduda kividest sein, kuid Tartu küttesalongist sai hoopis kaltsiumsilikaatplaadi. Maksab küll 32 €/m², kuid A1-klassi materjalina kannatab temperatuuri kuni 1000 kraadi. See peaks olema piisav kaitsmaks palkseina, mille süttimistemperatuur on umbes 280 kraadi. Pottsepp soovitas seina ja plaadi vahele õhkvahe jätta – tagamaks paremat tulemust.

Leso lappimise õhtu lõppes kivide pesemisega, järgmisel päeval võib teha väikse tule, kuid siibrit kinni veel ei pane. Kolmandal päeval teeme kerge kütmise ning sulgeme siibri, neljandal päeval võib korraliku pliiditäie kütta ja saab soojamüüri soojaks. Pliidiga elame talve üle, kuid selleks on vajalik kulutada leivaahju parandamisele tuleb veel teine päev. Magamistoa ahjupealse lahtivõtmisel ilmnes, et suitsu immitses sisse seepärast, et alles oli vaid pealmine kivirida, alumine oli alla kukkunud ning nüüd on ahju peal üks suur auk.