Sügisesed elektri börsihinnad lõid pahviks. Kas keegi on vaadanud oma jooksvat kulu detsembri alguses? Kahjuks ei tasu loota, et hinnad odavamaks läheks. Energiahindade turbulents kogub alles hoogu. Kuidas hakkama saada hüppeliselt tõusvate hindadega? Jooksev elektri tarbimine detsmbris Esimese kümne päevaga oleme elektrit tarbinud rohkem kui augustis. Siis tarbisime 633 kWh elektrit, börsihinnaga 63.19 € pluss … Loe edasi: 63 Maamaja kütmine
Küttekehad
62 Pliit
Taluköögi pliidile mahtus ammusemal ajal soojendama toitu nii perele, töölistele kui ka loomadele. Tuli oli pidevalt all ja kasutuskoormus ületas kordades tänapäevast. Säilinud vanad pliidid on pigem suured. Eelmise sajandi lõpul oli tavaline pliit koos 15liitrise soojaveekatlaga. Veel varem oli katla asemel suurem veepada. Saarva talu vanust silmas pidades sai snitti võetud vanematest lahedustest. Hommikupäike … Loe edasi: 62 Pliit
61 Soemüür (— et talve lähenemisest poleks sooja ega külma)
Soemüüri mõte tõukus soovist vanale majale sobivas stiilis lahendus anda. Sisu on moodsam ja pigem rohkem soojust salvestav. Lisaülesanne on ventilatsioonikanali toomine soemüüri alumisse ossa. Soemüüriga küttekehad hakkasid taludes laialdaselt levima 19. sajandi teises pooles koos kortsnate ja uuema arhitektruuri levikuga. Vanades taludes võib näha igasuguse kuju ning suuruesega ahjusid, pliite ja soemüüre. Nende mõõtmed … Loe edasi: 61 Soemüür (— et talve lähenemisest poleks sooja ega külma)
60 Korstnat me kortsnasse ei kirjuta
Mida teha vana korstnaga, kui see näeb justkui hea välja? Kas laduda uus korstnapits ja teha tuli alla või vaja oleks uut? Need on ilmselt iga vana maja omaniku ühed paljudest küsimustest. Sobiva lahenduse tänapäeva süsteemidele leidub ka kaotamata majale omast tellistest korstnapitsi. Korstanast tulid välja lauajupid. Suurel majal on kaks korstent ja üks sai … Loe edasi: 60 Korstnat me kortsnasse ei kirjuta
45 Teine lammutus
Pool majast on järgmine eesmärk ehitustööde kavas. Taaskord tuli tõdeda, et olukord on hapum kui alguses paistis ning tööd on rohkem kui oleks lootnud. Ettevalmistused edasiseks ehituseks toimusid vaikselt talve varjus. Kui jaanuaris kirjutasime unistustest, siis osa pliidi soojamüürist ja ahjudest olid juba lammutatud. Küttekolleteks oli hunnik kive, mis seisid püsti tahtejõul ning millele toetus … Loe edasi: 45 Teine lammutus
37 Millist küttelahendust valida?
Koju tulles ja hommikul ärgates loodetakse ikka, et tuba oleks soe. Meelest oli juba see aeg lapsepõlvest läinud, kui hommikul ei tahtnud voodist välja ronida, enne kui keegi pliidi alla oli tule teinud. Sarnane oli olukord talvel koju tulles, kui tule allategemise järel oli minek õue lund rookima, selleks et saada sooja. Siis oli vaid … Loe edasi: 37 Millist küttelahendust valida?
16 Leso remont
Leso võib olla sama võõras mõiste kui põhja-eestlasele suitsusaun. Leso ehk lamamispingiga soemüür ehitatakse soemüüri äärde eluruumipoolsele küljele tellistest umbes 2 m pikkune pink, millele võib istuda või lamada. Mõnel pool nimetatakse lamamispinki lesuks ehk lesiks (sõnast lesima). Pingi normaalkõrgus on 55-65 cm ja laius 50-60 cm. Kui aga lamamispingi lõõride põhi ehitada pliidipõhjast madalam, … Loe edasi: 16 Leso remont
14 Kuidas sooja saada?
Tänavuse suve kohta on igasuguseid nalju tehtud, kuid enamik seda suve ei märganudki. Pigem on augustis küttekolletes süüdatud tuled ja küttehooaeg alanud. Ilmade jahenemisega rändasid esmalt sisemised topeltraamid ette, magamistoa uks korralikult käima pandud ja mõned augud kinni topitud. Korstnast tõusis suitsu alles septembris, sest pottsepa lappimata koldeid väga kütta ei julgenud. Juulis vaatas pottsepp … Loe edasi: 14 Kuidas sooja saada?
Kodusadam 