68 Ajatelg – siinse paiga olemised ja tegemised vara enne ekraanivalgust ja veel pärast onu Eskimot

Erinevatest kirjalikest allikatest selgub üldpilt, kus oleme ja kust Saarva talu tuleb. Võnnu kihelkonna kohanimede ja mineviku kogumikku on korjatud mitmekesiseid fakte siinse kandi olemisest ja lugudest. Ibaste küla on esmamainitud ligikaudu 600 aastat tagasi ja Saarva talukohast on andmeid juba umbes 200 aasta eest. Ühe suguvõsa käes oli talu umbkaudu 150 aastat. Saarva taluga … Loe edasi: 68 Ajatelg – siinse paiga olemised ja tegemised vara enne ekraanivalgust ja veel pärast onu Eskimot

67 Kevadine suurvesi

Aastal 2023 ületasid Eesti väikejõed taas kaldad ja jõudsid viimase kümne aasta kõrgemaile tasemele, nende seas ka Ahja jõgi. Plusskraadid ning sademed sulatasid metsade-aluse lumikatte ja tõstsid jõgede veetasemed kõrgele, saavutades tipu 27. märtsil. Talvine sula jaanuaris ei muutnud jõgede veetaset oluliselt, vaid täitis maapinna veega. Märtsisulaga ei olnud veel enam kuhugi mujale minna, kui … Loe edasi: 67 Kevadine suurvesi

66 Rooplaadi paigaldamise kumerad ja sirged teed

2021. aasta novembri keskel tellisin rooplaadi ja kolm päeva enne Venemaa kallaletungi Ukrainale alustasime paigaldamist. Lootus oli, et sõda saab kiirelt läbi ja plaat seina. Kiirelt ei ole miski möödunud. Detsembri esimestel päevadel sai viimane tuba tehtud ja 65 m² plaati seina pandud. Miks seda rooplaati üldse oli vaja? Esimesed rooplaadid on paari tunniga kinnitatud. … Loe edasi: 66 Rooplaadi paigaldamise kumerad ja sirged teed

65 Kaevu puurimine

Aasta möödus kaevu ootuses ja tänaseks võib kõik tööd lugeda lõppenuks. Puurimine ise oli kogu protsessi juures kõige kiirem tegevus. Juuli lõpus saabus kauaoodatud puurmasin ja augusti lõpuks olid paigaldatud trassid ning veepuhastusseade. Ühel õhtul oli hoovi peale veerenud üks kollane kompressor ja suuremart sorti roheline masin. Järgmise päeva hommikupoolikul tulid kaks meest ja panid … Loe edasi: 65 Kaevu puurimine

64 Kodusadamast maamaja nõustajaks

Liitusin Maaarhitektuuri keskuse nõustajate võrgustikuga ja aitasin möödunud aastal kümneid koduomanikke. Mõned päringud jõudsid minuni MTÜ Vanaajamaja kaudu. Olenemata hoone vanusest olid kahjustused ja mured sarnased. Maaelamute sisekliima uuringus toodi kümne aasta eest välja levinumad kahjustused ja need on nüüdki aktuaalsed. Vundamendid, seinad, katused ja küttekehad on suuremad murekohad. Kollastes maakondades on rohkem koduomanikele nõu … Loe edasi: 64 Kodusadamast maamaja nõustajaks

63 Maamaja kütmine

Sügisesed elektri börsihinnad lõid pahviks. Kas keegi on vaadanud oma jooksvat kulu detsembri alguses? Kahjuks ei tasu loota, et hinnad odavamaks läheks. Energiahindade turbulents kogub alles hoogu. Kuidas hakkama saada hüppeliselt tõusvate hindadega? Jooksev elektri tarbimine detsmbris Esimese kümne päevaga oleme elektrit tarbinud rohkem kui augustis. Siis tarbisime 633 kWh elektrit, börsihinnaga 63.19 € pluss … Loe edasi: 63 Maamaja kütmine

62 Pliit

Taluköögi pliidile mahtus ammusemal ajal soojendama toitu nii perele, töölistele kui ka loomadele. Tuli oli pidevalt all ja kasutuskoormus ületas kordades tänapäevast. Säilinud vanad pliidid on pigem suured. Eelmise sajandi lõpul oli tavaline pliit koos 15liitrise soojaveekatlaga. Veel varem oli katla asemel suurem veepada. Saarva talu vanust silmas pidades sai snitti võetud vanematest lahedustest. Hommikupäike … Loe edasi: 62 Pliit

61 Soemüür (— et talve lähenemisest poleks sooja ega külma)

Soemüüri mõte tõukus soovist vanale majale sobivas stiilis lahendus anda. Sisu on moodsam ja pigem rohkem soojust salvestav. Lisaülesanne on ventilatsioonikanali toomine soemüüri alumisse ossa. Soemüüriga küttekehad hakkasid taludes laialdaselt levima 19. sajandi teises pooles koos kortsnate ja uuema arhitektruuri levikuga. Vanades taludes võib näha igasuguse kuju ning suuruesega ahjusid, pliite ja soemüüre. Nende mõõtmed … Loe edasi: 61 Soemüür (— et talve lähenemisest poleks sooja ega külma)

60 Korstnat me kortsnasse ei kirjuta

Mida teha vana korstnaga, kui see näeb justkui hea välja? Kas laduda uus korstnapits ja teha tuli alla või vaja oleks uut? Need on ilmselt iga vana maja omaniku ühed paljudest küsimustest. Sobiva lahenduse tänapäeva süsteemidele leidub ka kaotamata majale omast tellistest korstnapitsi. Korstanast tulid välja lauajupid. Suurel majal on kaks korstent ja üks sai … Loe edasi: 60 Korstnat me kortsnasse ei kirjuta

59 Kuhu lähed, puhas vesi?

Enne maja ostu oli selge, et on vaja veepuhastusseadet. Kui raud ujub kaevu pinnal, ei tähenda see midagi head. Hajaasustuse programmi tarbeks hakkasin veepuhastusseadet otsima, kuid lõpetasime hoopis puurkaevu rajamise positiivse otsusega. Kaks aastat tagasi võtsime esimese veeproovi ning tänavu teist korda. Mangaan ja raud olid kordades üle piirnormi. Tekkis küsimus, mis on mangaan. Veebiotsingud … Loe edasi: 59 Kuhu lähed, puhas vesi?