Kolmes kihis lae krohvimine oli mõte, mille vajalikkusest arusaamine oli palju varem kohal, kui tegutsemise alustamine, mida suure tööpinna ja -mahu tõttu pikalt iga hinna eest edasi lükkasin. Mida teha, kui laes on arvukalt pragusid ja mõnes kohas on krohv alla kukkunud? Alati ei pea kõike maha lööma, saab parandada. Täies mahus krohvi alla ei tagunudki ning piidrusime lokaalsete parandustega. Veidi kavalust ja lõpptulemusega võib tegelikult rahul olla.

Köögilagi oli kõige nukramas seisus. Varem kattis seda tumedaks võõbatud vineer, mille eemaldamisel vaatas vastu praguline krohv. Laed puhastasin vanast värvist relaka otsa kinnitatud teemantkettaga. See oli kõige tolmusem töö ja abiks oli vaja respiraatorit ja avada kõik aknad. Sedasi sai vana värvi maha ning aluspinna karestatud, praopõhjad puhastatud ja lahtise krohvi eemaldatud. Pliidi kohal oli krohvikiht väga õhkue ja lõpuks tuli sealt kõik maha võtta. Piki tuba kortstna juurest jooksis üks pragu, sest must laudis ei olnud seal korralikult kinnitatud. Lisasin pööningu poolt ühe prussi ja pikkade kruvidega said erinevad lauad ühendatud. Tagasi krohvimine ei tundunud endiselt teema ja suuremate aukude täiteks kasutasin hoopis kipsi. Augud olid seal, kus krohvikiht oli pea kipsipaksune ehk liiga õhukene. Pikipraod on esimeses kihis täidetud lubikrohviga.

Teise kihi pragude parandamisel kasutasin MP75, sest sellega oli lihtsam töötada, ja mis salata, ka odavam. Kõikide pragude ja eri materjalide üleminekute peale läks võrk silmaga 5*5 mm. Alguses lisasin serva ja laenurka eraldi võrguriba, kuid teistes tubades jõudis kohale, et saab ka laevõrgu otse seina peale keerata. Vaadates pragude parandamist saab ehk aimu, miks selle laega ei olnud üldse tahtmist tegeleda. Kolmandal korral tegelesin nende kohtadega, kus ebatasasused olid suuremad. Lae- ja seinanurgad lonkasid varasemalt silmnähtavalt, neid tuli korralikult täita. Täitsin lohke ja silusin servi 40 cm pahtlilabidaga. Kui aluspind oli enam-vähem, sai tegeleda võrgupaigaldusega kogu lae ulatuses.

Magamistubade lagedes piisas ainult krohvipragude parandusest. Vältimaks täiendavaid kahjustusi lasin lambijuhtme lõikamise jaoks peenikesed kruvid lõikeserva äärde tiheda sammuga. Soone lõikasin sisse multi-tööriistaga, mis väristab omajagu, aga sedasi ei tulnud täiendavaid pragusid juurde. Lagi on enne krohvimist kollane nakkedispersiooni tõttu. Magamistubade võrgu keerasin kohe seinale ja ei teinud lisaliigutust. Üksi töötades tuli läheneda loominguliselt ja rullivars oli krati puuduvaks käeks, kui esimest osa võrgust lakke paigaldasin. Ilma selle varreta kukkunuks võrk kohe maha.

Viimast kihti tuleb teha järjest, sest vastasel korral jääb töövuuk näha. Köögilagi oli 35 m2 ja selle tegemiseks viimases kihis ilma pausideta kulus 8 tundi. Lõuna sai kiirelt manustastud ja lisasnäkid aitasid kätel lae all püsida. Viimase kihi silumisel oli peamiseks tööriistaks 60 cm latt, millega pinda tasandada. MP 75 tööaeg on umbes 90 minutit ehk kui üks tellingulaius oli peale kantud, tuli siirduda eelmise juurde. Lõpp-pinna viimistluse andsin svammhõõrutiga, mis jättis karedama pinna. Hõõrutiga ühtlustab üleminekud ja kui kusagilt hakkas ära kuivama, siis veepritsiga saab tööaega pikendada.

Täisvõrk ja mitmes kihis parandamine andsid lõpuks soovitud tulemuse. Pragusid ei ole aasta jooksul tekkinud. Laepinda vaadates ei erista, et lagi on tehtud kipskrohviga ja sein lubikrohviga. Erinevuse loob tööriistade valik ning pinnaviimistlusmeetod. Laejoon ei ole sirge, vaid jälgib vahelae joont, olles üheks iseloomulikuks omaduseks vanas majas. Kui oleks teinud kipsiga sirge vahelae, siis selline lahendus mõjuks juba võõralt. Lagedesse on paigaldatud ka ventilatsiooni läbiviigu torud, et tulevikus süsteem lõplikult välja ehitada.