Maal elavad üha rohkem pigem jõukamad ja need, kel on tahtmine suurem, kui elu ise pakkuda suudab. Varem oli pigem maalapsel vajadus edasi liikuda põhikooli lõpus, aga nüüd tüürib Eesti sinna, kus lapsed on kodukoolist läinud hiljemalt pärast kuuendat klassi. Meie koduvald Põlva leiab, et Ahja kool, kus õpilaste arv on lähiaastatel 60 ringis ja pigem kasvavas trendis, tuleks teha 6-klassiliseks. Selle otsuse tagajärjel liiguks mujale ka esimeste kooliastmete õppijaid.

Eks haldusreform oligi olemuselt juba haridusreform, mida lükati edasi. Selle käigus lepiti kokku, et haridust ei muudeta ja koolid säilivad. KOV eelarvest moodustavad hariduskulud poole ja rahalises raskuses tulebki tegeleda suurema kuluga. Põhikooli kärpimise suund oli juba keskkoolide sulgemise ning riigigümnaasiumite rajamisega. Kui varem sai nt loodusainete õpetaja oma koormuse enamasti 7.-12. klassi õpetamisest, siis enamik gümnaasiume sel moel enam ei toimi. Õpilaste arv väheneb pidevalt ja sündide arv on 40% väiksem 20 aasta tagusega. Koolide asukoht ja koolimajade suurus aga on enamjaolt sellest ajastust. On õpetajate järelkasvu nappus ja osakoormusega võetud tööülesannete juures sissetuleku tagamine maapiirkonnas võib tõeline leiutamine olla.

Rahvastiku vähenemise ja vananemisega kaasneva vastu võluvitsa pole. Oluline on, et väheneva õpilaste arvuga piirkonna silt langeks sinna, kus väljavaateid koolitulijate klassitäiteks ei ole. Põlvasse on meilt u 25 km ja Tartusse u 30 km. Kohalikud töötavad ja sisutavad vaba aega pigem tõmbekeskuses Tartus. Endisest Ahja vallast on saamas osa laienevast Tartust. Näiteks Harjumaal on kinnisvarahinna muutus korrelatsioonis raudteega ehk kui ühes peatuses on taskukohane kinnisvara otsa saanud, elavneb järgmise peatuse nõudlus ja hind. Sisemaal on logistika suunad seotud põhimaanteedega. Tartu kasvab ka Räpina maantee suunal. Seitse aastat tagasi andis ainult üks pank koduostuks laenu. Täna on iga pank huvitatud maksejõulisest kliendist ning sobivad ka teised maakonnad peale Harjumaa ning Tartumaa. Eraldi küsimus on elamiskõlbliku kinnisvara olemasolu või üldse üüriturg, mis Põlva maakonnas endiselt on napp. Kui pole elukohta, pole ka omavalitsuses uusi elanike. Kinnisvara turutõrge pidurdab maapiirkondade elanike kasvu, ainult jõukamad ja tõsised fanaatikud leiavad lahenduse.

Põlva valla silmis oleme ääremaa ja kuna vallas õpilaste arv väheneb, tuleks Ahja kool teha kuueklassiliseks. Vaadates valla statistikat, siis Moostes, Tilsis ja Põlvas väheneb 5 aasta pärast õpilaste arv 169 lapse võrra. Vastse-Kuustes suureneb 4 ja Ahjal 8 lapse võrra. Sügisese meetme järgi toetab riik kodulähedase kooli pidamist, kui õpilaste arv on üle 20. Kahaneva rahvastikuga piirkondades tuleb kolmanda kooliastme õpe tagada vähemalt omavalitsuse suuremates keskustes ehk meie valla mõistes Põlvas. Kohalikud vaatavad siin pigem Tartu suunas ja ei oota kuuenda klassini, vaid liiguvad mujale varem. Pikemat vaadet arvestaval hinnangul ei ole Ahja kahaneva rahvastikuga piirkond, vaid kasvava kogukonna pidurdumine on Põlvamaa piirkondades, mis on Tartust kaugemal. Haridusvõrgu korrastamise kitsaskoht on liigne keskendumine numbritele. Segadust ja pingeid põhjustab teadmatus, kuidas uued otsused siinse kogukonna olemist raputavad.

Maal võib elada (loe: magada), aga töö ja kool nihkuvad tihtilugu linna. *

Toimetaja märkus * Haridusreform vaatab vastu kõikjal, teatrietendustes ja filmides märkame viimasel ajal just vanade koolide ja koolireformiga seonduvat. Ballett “Õhtused majad”, mis pajatab Keyserlingi romaani ainetel mõisakultuuri allakäigust, algas Estonia laval Palmse mõisa peahoone foto taustal, kus Kodusadama elanik 1990ndatel kooliteed alustas. Palmse Algkool oli eriline õppimise paik, kus juba esimese klassi koduloo tundides tutvustasid lapsed mõisapargi ajaloolisi paiku eksursioonil giidina. Kui oli julgust ja oskust, võis ka ingliskeelse tutvustusega enne võõrkeeleõpet proovi teha. Mõisakooli etendused turistidele oli ka ütlemata põnev õppimise maailm. Kolmandasse klassi enam väiksesse Palmse kooli sealse valla bussiliikluse ümberkorralduse tõttu minekut ei olnud ja Palmse kool suleti enne, kui kirjeldatud õppija põhikooli lõpetas. Samas toimus sealse kooli tegevuse lõpp tasapisi, vald andis aasta võrra rohkem aega vanematele, kes oma initsiatiivil muutsid õppekohta varem. Estonia ballett tõi selle mõisakultuuris kasvamise võimaluse või võimatuse esile. Ja kui jõuludel, maagilisel ajal, Harry Potteri seiklused ekraanil vastu vaatasid, siis sealne juhikeskne haridusreform ei jäänud märkamata. Oma elu elab Dumbledore´i tegelaskuju sõnastatud tõdemus, et valikud näitavad nende tegija olemust rohkem kui võimed ja võimalused.