Siseseinad rippusid pikalt ja sujuvalt läks neist meelest kirjutadagi. Põhjust nagu olnuks. Pool siseseinte mahust on uus ja peaasjalikult kivi-asendus. Tagasi tuli teha mädanenud palgiosa ja äravajunud kiviseinad, kus polnud vundament hästi säilinud. Lisaks oli varasemalt tekkinud avasid vaja kinni ehitada.

Varasematest postitustest kirjeldavad lammutuseelset olukorda seintekahjustuste ja küttekehade lammutuse peatükid. Siseseinu ei olnud võimalik vanal kujul alles jätta. Umbes kahe meetri kõrguselt on enamik seinast uuesti laotud. Kõik puiduosaga seinad on saanud uue aluse ja osaliselt ka sõrestiku. Rippuvad seinaosad olid seotud pikemate palkide peale, mis toetusid juba tagasilaotud fiboseinale.

Kiviseinad tulid sinna, kus varasemalt oli kivi või sisselõhutud ahjuava. Üldjoontes nende seinte all väga laotud vundamenti ei olnud. Pärast kõige lahtise eemaldamist jäid alles suured kivid, mille järgi sai tehtud saalungid. Vaht, peno ja saag olid siin parimaks abiks. Olemasoleva seina järgi sai valatud uus taldmik ja selle peale sein laotud. Taldmiku peale läks hüdroisolatsiooni. Allesjäänud seinaosad toetusid peamiselt ukse tenderpostidele või osaliselt soojamüürile. Kui fiboseinaga sai piisava kõrguse, siis sai seina raskuse üle kanda ja eemaldada kahjustunud ukselengid. Kiviseinad jäid sinna, kus need olid ja uues planeeringus soojamüüri kõrvale ning niiskete ruumide seinteks.

Kõikide palkseinte alumine osa tuli välja vahetada. Nende vundamendid olin varem taastanud sarnaselt fiboseinaga. Kogu töö ajal rippus sein mõne kivi peal ja ühe prussi küljes. Ukselengi kõrval oleva prussi funktsioon oli palke kinni hoida ja see ulatus ülemise palgini, mis omakorda toetus pikemalt juba kõrvaloleva müüri peale. Palgi allapanekuks tuli seina tungrauaga natuke tõsta ja lükata alla ning siis panna koormus peale tagasi. Magamistubadevahelise seinajupi toetasin betoonplaadile, kuhu varasemalt lisasin lisaraua. Selle seina all on läbivalt 8 mm võrk ja lisaraud 10 mm lattidena. Sisulist koormust seal ei ole, sest palgiotsad on välisseinaga seotud. Seguga sai alumine palk sirgeks looditud ja tüüblitega põrandaplaadist läbi lastud. Põrandakütet seal loomulikult ei olnud ning deformatsioonivuuk oli ka seina järgi lõigatud. Kuni parketi paigalduseni võib öelda, et meetod töötas, sest lisapragusid ei tulnud.

Ülejäänud seinaosa sai taastatud vanade palkidena kuni puuduva seinajupi osani. Selles augus oli varasemalt kuivkäimla n-ö kapp. Augu servadesse läks 100 mm pruss ja selle vahele heliisolatsiooniks jäik fassaadivill, katteks aurutõkkepaber, mis andis krohvimise ajaks kaitset. Sõrestikseinal saab hea krohvi aluspinna teha tollise lauaga, kui see paigaldada diagonaalis ja väikeste vahedega. Diagonaalsus annab jäikuse ja vahedesse jääb krohv hästi kinni. Samamoodi lappisin köögi ja esiku vahelise väikse seinajupi.

Välisseinadesse paigaldasin 25 mm rooplaadi. Siseseintele läks hõre roomatt. Roomatt paigaldakse risti palgiga ehk meie puhul püsti. Kinnituseks piisas klambripüstolist ja arvukatest klambritest. Fibo peale roomatti ei paigaldanud selle pärast, et palksein on 150 mm ja fibo 200 mm. Esimese krohvikihiga said palgi- ja fibopind ühte tasapinda aetud. Savikrohvi esimesse kihti palgi peal läks nailonvõrk. Nendesse seintesse, kus erinevad materjalid said kokku läks teises kihis topeltvõrk täies ulatuses.

Siseseintega oli rohkem tööd kui välisseintega. Välisseinas sai vahetatud u 10-15% seinamahust, aga siseseintes üle 50% on uuesti tehtud. Kui vaadata mõnes vanas kasutusel olevas majas, et uks on natuke viltu või ei käi hästi, siis tihtilugu viitab see seinteprobleemidele. Selleks, et uksed saaks normaalselt käima, tuleb sein korda teha. Meil ei jäänud pärast lammutamist palju alles ja suuresti tuli kõik uuesti teha. Õnneks teisel veel taastamata majaosas on teada, mis ees ootab ja üllatavaid nüansse on vast vähem.