Märtsi keskel tuli igapäevasesse sõnavarasse justkui müstiline energiamärgis. See ei kõiguta vähimalgi määral seni, kuni see ei hakka liialt rahakotist näpistama. Kerkisid üles küsimused:
kas nüüd on ees sundrenoveerimine;
mis ja milleks energiamärgis on;
kas vana talumaja saab kuidagi soojaks?
Energiatõhususe temaatika ei ole eilne uudis. See on aastaid aruteludes esil olnud. Juba ligi kakskümmend aastat on kliimamuutuste leevendamise olulisus üldteada olnud. Aastal 2005 leppisid Euroopa Liidu juhid kokku pikajalistes kliimaeesmärkides. Mõni aasta hiljem hakkasid kehtima energiatõhususe miinimumnõuded ja selle järgi korrigeeriti ehitusseadustiku. Kui maja renoveerimismaksusmus on suurem kui 1/4 hoone taastamise väärtusest, siis rakenduvad energiatõhususe nõuded. On ka erisused, näiteks suvilatele ei rakendu. 2015. a ÜRO Pariisi kliimakonverentsil kiideti heaks 195 riigi osalusel kasvuhoonegaaside vähendamine. Leppega taotletakse, et maakera keskmise temperatuuri tõus jääks alla 2 kraadi ning see piirduks 1,5 kraadiga. Järgmise viie aasta jooksul valmis Eestis energiamajanduse arengukava, uuendatakse energiatõhususe miinimumnõudeid ja esitletakse hoonete rekonstrueerimise pikaajalist strateegiat.
Euroopast on järjest hakkanud tulema kliimateemasid, mille ühine nimetaja on ,, Eesmärk 55″. Hooned tarbivad 40% ELi energiast ja 36% ELi energiaga seotud kasvuhoonegaaside heitest tuleb hoonetest. Renoveerimislaine strateegia eesmärk on suurendada hoonete renoveerimisalaseid jõupingutusi kogu Euroopa Liidus, et hoonesektor saaks anda vajaliku panuse ELi 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärki ning selleks, et saavutada aus ja õiglane üleminek rohelisemale majandusele. Märtsis esile kerkinud energiamärgis on lihtsalt üks mõõdik, kuidas tulemusi hinnata. Suurem probleem on tegelikult nüüdseks fakt, et maailma rahvastik on kasvanud alates 1980. aastast miljard aastas, olles hektel 8 miljardi juures. Selleks, et kõik ära mahuks, toad köetuks saaks ning kõhud täis, siis samas tempos energiatarbimine ei ole jätkusuutlik. Pigem ei jagu energiat kõigile, kaasa arvatud euroopale ning see nõuab pingutusi kõigilt.
Europarlamendi otsusega 14.03.2023 on järgmised sihid:
- aastaks 2026 uued avalikud hooned teha heitevabad ja päikesepaneelidega;
- aastaks 2027 mitteeluhooned ja üldkasutatavad hooned peavad jõudma samale tasemele;
- aastaks 2030 peaks eluhoonete energiatõhususe klass olema vähemalt E (ja 2033 vähemalt D).
- aastaks 2050 ehitussektori kliimaneutraalsus. (Eesti pikk plaan on jõuda 2050 C-energiaklassi.)
Läheb aega, kuni järgmised kokkulepped sünnivad ja selgub, kuidas Eestis neid rakendatakse. Kas iga isik peab hakkama E-d taga ajama või on see kogu riigi hoonefond? Esmalt tuleks energiamärgise süsteem kogu Euroopas viia samasse klassi. Eestis on klassid vahemikus A-F, aga Euroopa parlamendi otsusega on jaotus Ast–Gni.
Energiamärgise arvutamine toimub kahe erineva põhimõtte alusel. Energiatõhususarv (ETA) on arvutuslik summaarne tarnitud energiate kaalutud erikasutus hoone tüüpilisel kasutusel. ETA koostatakse uuele ja oluliselt rekonstrueeritavale hoonele ning kehtib kaks aastat. Andmed võetakse projektist ja matemaatiliselt leitakse, mis klassi hoone jõuab. Selleks peaks arvestama soojustuse, soojakadude, küttesüsteemi, ventilatsiooni, päikesega jne. Kaalutud energiaerikasutus (KEK) on tegelikel tarbeandmetel põhinev energiakandjate kaalumisteguritega korrutatud aastane energiakasutus, mis kehtib kümme aastat.
Eramute energiatõhususarvu leidmiseks võib arhitekt kasutada energiatõhususe kalkulaatorit. Kui päikese suvine koormus ei ületa lubatud norme, on korras. Kõikidel teistel hoonetel peab märgise arvutama vastav energiatõhususe spetsialist ning teenuse hind algab 85€. Saarva talu arvutusel on sisse kantud andmed eesmärgiga hoone renoveerida C-energiaklassi. Väliseina U-arv on kõige väiksem ja selleks piisab 10 cm villast ja 3 cm tuuletõkkest. Sedasi säilib hoone visuaalne ilme ning ei pea sarikaid muutma.
Tulemuste tabelis on näha, kui palju kulub hoone küttele, ventilatsioonile, tarbeveele, valgustusele ja seadmetele. Sellest järeldub, et küttele kulub pool energiast. Oluline on muidugi ventilatsiooni olemasolu. Selleta on C-energiaklassi saavutada võimatu. Määrused on sedasi koostatud, et ei saaks C-energiaklassi ilma ventilatsioonita. Ilma väliseinte liigse soojustamiseta jääb valikusse ainult maasoojuspump. Tabelis on näha pelletikatla arvutus, aga ahjuküttega on numbrid üle 200. Pelletikatlaga jõuaks C-klassi ilmselt siis, kui tarbevee soojendamine ühendada katlaga. Lihtsustatud meetod arvestab, et soojendatakse elektriga. Üllatav on tegelikult ventilatsiooni tarbimine, mis on kaks korda suurem kui valgustus, aga sisuliselt kogu aeg üks asi töötab. Ventilatsioonile kulub kaks korda vähem energiat kui meie igapäeva koduelektroonikale. Teistpidi arvutades jõudsin järeldusele, et tasub investeerida ventilatsiooni, kuna selle täiendav kulu on väiksem kui Kredexi pakutav toetus ilma ventilatsioonita. Mõõtes magamistoas C02 taset, süvenes üha rohkem veendumus, et on vaja ventilatsiooni.
Energiamärgis on üks kokkulepitud metoodika, mis hakkab rohekm kujundama poliitikat. Märgis on lahutamatu osa hoonete renoveerimisel ja seaduses sedasi kirjeldatud, et mööda hiilida ei saa. Kredexi renoveerimistoetus on otseses seoses saavutatava energiamärgisega. Vanad talumajad saab soojaks ilma, et kaotaks hoone hinge ja välimuse.
Kodusadam 