68 Ajatelg – siinse paiga olemised ja tegemised vara enne ekraanivalgust ja veel pärast onu Eskimot

Erinevatest kirjalikest allikatest selgub üldpilt, kus oleme ja kust Saarva talu tuleb. Võnnu kihelkonna kohanimede ja mineviku kogumikku on korjatud mitmekesiseid fakte siinse kandi olemisest ja lugudest. Ibaste küla on esmamainitud ligikaudu 600 aastat tagasi ja Saarva talukohast on andmeid juba umbes 200 aasta eest. Ühe suguvõsa käes oli talu umbkaudu 150 aastat.

Saarva taluga seotud ajaloolised pidepunktid:

1419. aastast on Ibaste külast (Yppasest) esmased kirjalikud andmed. 1512 Yppacht, 1582 Ibasth, 1713 Ibbasist, 1798 Ibast.

1553. a mainitakse Ahja mõisa esmakordselt.

1558–1561. a toimus Vene-Liivi sõda, millest ei jäänud Ahja puutumata.

1582. a rajati mõis uuesti Ahja jõe äärde (Saarva talust 2 km ülesvoolu), mõisamaad ulatusid toona Kriimanist Kauksini.

1582. a Ibaste külas on kahest adramaast haritud pool adramaad, kus elas üks talupoeg.

* Adramaa on muistne maamõõtmise ühik, mis ei olnud konkreetne suurus, tegemist oli maatükiga, mida üks pere sai ühe adraga üles harida.

1645. a Võnnu kihelkonnas elas 202 talupoega, kellest 90 olid Ahja mõisa maadel.

1684. a toodi üle mõis nüüdsesse Ahja alevikku, vana kohta nimetatakse Vanamõisaks.

1816–1834. aastate revisjonilehtedel on Saarva talu kohanimeks märgitud Tennokese, mis sai nime ilmselt talu rajaja (Tennokese Peedo) Peetri (1716–1761) järgi. Tennokestest on esimesena 1713. aastal on Ibastes sündinud Peetri vend Märt. Viimaseks Tennokeseks on Geni andmetel jäänud Peetri poeg Rämman aastani 1817.

1834. aastal elas Ahja mõisa aladel 2775 inimest.

1852. aastal alustati talude päriseks müümist Ahja mõisas. 1900. aastaks oldi müüdud 36% maadest.

1939. aasta kaardil on punasega alla joonitud 1858. aastal loetletud talud.

1858. a on Ibaste külas seitse talu; Saarva (rajatud 18. saj), Klaose (18. saj), Aida (1807), Rooma (18. saj), Mikkeli (18. saj), Kripsi (1760) ja Punni (19. saj).

1858. aastaks on Saarva talul praegune nimi Joosep Saarvalt (1805–1849), kes tuli siia 1820. aasta paiku mõisast peremeheks. Joosepi poeg Joosep ostis ise päriseks 1868. aastal Tiislari talu Läänistes, mis läks hiljem tema vennale Kristjanile. 1902. a asutatud laulu- ja mänguselts Lõoke asutaja, eestkõneleja ja pidude kostitaja oli ka Joosep Saarva Läänistes. Erinevad Saarvad ja Tennokesed olid 1778–1886. aastal Kärsa koolis (Ahja kooli eelkäija) õpetajad.

1860ndateks esimesed mõisa müüdud talud olid Ibaste külas ja seepärast ehk nimetati küla ka varem Sakste külaks. Sakste pooleks nimetati 19. sajandi lõpul jõe vasakul kaldal olnud talusid.

1866. a kaardil kulges külatee Saarva aia tagant.

1868. a ostsid Saarva talu päriseks Jaan Otsing (1823–1888) ja Fritz Pintson. Geni andmetel abiellus Jaan Otsing Maria Pintsoniga enne talu ostu. Ajalooürikutes on kirjas, et Fritz Pintson ostis 1877. aastal Pedokese talu (Viisli külas) päriseks. Otsingute ja Pintsonite vahel on sugulussidemeid.

1870. a on märgitud Saarva elumaja ehitusaastaks, 1877. a valmis ait-viljakuivati, 1881. a vana laut, 1910. aastal lisandusid kuur-kelder sh jääkelder. Hävinud on sepikoda, üks laut ja tõllakuur, mille müüritised on veel alles.

1871. a sündis üle jõe Piiroja talus Johan-Oskar Rütli, kes oli Tartus tegutsenud eesti advokaat, tööstur ja pankur. Oskar Rütli meenutas mälestuskogumikus, kuidas karjapoisina käis paljajalu karjas ja veepang külmus talvel toas ära. Kooliskäimise tasuks tuli poisina puid lõhkuda, et Treffneri koolis õppimise eest raha maksta. Mälestustes kirjeldab Rütli Ibaste küla ja Saarva talu (Otsingute ajal) kui jõukat küla ja elamist, kus oli maad 75–80 ha, 8–9 hobust, kariloomi, suur õunaaed ja oma tuuleveski. Ruumikas elumaja paiknes eraldi rehest olid ka kivist laudad, tall, puuaidad ja viljakuivati. Otsingutel oli kolm poega ja neli tütart. Pojad surid noorelt ja viimane poeg Sammul elas isa talus veel pärast Jaani surma, kuid peremeheks ei hakanud. Noorim tütar Maria abiellus 1901. aastal David Zirnaskiga ja elas kodutalus.

1887. a sündis Rooma talus Jaan Rooma, kel sündis 1911. aastal poeg Evald, kes on tuntud kui onu Eskimo.

Zirnaskide perefoto elumaja taustal, vaatamas jõe suunas (geni.com).

1901. aastal jäi David Zirnask (1870–1950) peremeheks. David oli Räpina laenu-hoiuühisuse asutaja, Võru maavolikogu liige, Ahja vallavolikogu liige ja kohtu esimees, Võnnu laenu-hoiuühisuse juhatuse esimees, maaomavalitsuse liidu nõukogu liige ja mujal.

1929. a võeti A. Saarva uueks liikmeks tol hetkel 76liikmelisse Võnnu laulu- ja mänguseltsi.

1930. a sündis Linda ja selleks ajaks pidasid talukohta Robert ja Aliide.

1945. a küüditati talus esimesena Robert ja kaks aastat hiljem Aliide. 1949. märtsiküüditamine viis Davidi Siberisse, kus ta suri 1950. a veebruaris suri (Kormilovka rajoonis Omski oblastis). Talumaad võeti käest ning liideti kolhoosiga, talumajja asus elama kaheksa perekonda.

1959. aastaks oli talu kolhoosilt tagasi ostnud Davidi lapselaps Linda (27.04.30–13.04.15). Siberist tulid tagasi Aliide ja Robert.

1970ndatel olid viimased suuremad ehitustööd, ilmselt aknavahetus, seinatapeetimine, mõnede uute laudpõrandate ja eterniitkatuste paigaldamine.

1997. a kompenseeriti õigusvastaselt võõrandatud varad. Kolhoosiga liites oli talus traktor Fordson, tööriistad, linamasin, 57 looma ja 19 kodulindu. Maad tagastati kaks aastat varem.

2017. saabusid Saarvale Kodusadama blogijad. Sugulussidemeid uurides on selgunud, et kunagine talu rajaja Tennokese Peedo on praegusele peremehele emaliini pidi kaheksanda põlve nõbu ja Joosep Saarvagagi on suguslussidemeid. Arvestades, et liikumist toona kihelkonna piiridest väljapoole ei olnud, oli iga põliselanik kellelegi miskitpidi sugulane.

Põlistest talukohtadest elavad nüüd püsielanikud Saarval, Aidal ja Punnil. Saarval on säilinud hooned vanimad, Aida ja Punni elamud on ehitatud 20. sajandi alguses. Rooma ja Kripsi ootavad paremaid päevi ning taastamist. Mikkeli ning Klaose on hävinenud. Aastate jooksul on talukohti juurde tulnud, kuid küla üldilme on aastasadu püsinud muutumatu. 20. sajandi algusest on tee praeguses kohas, säilinud on avatud maastikud ja põllupidamine, kraavides voolab vesi ning teraviljakasvatus on peamine maakasutusviis. Küla uusim majapidamine on Jõesaarva, mis valmib Saarva talu kõrvale. Inimesi on külast läbi käinud palju, aga ajalooline ilme on siiski säilinud.

P. S. Iba-ajamise lisapunkt: Ibaste nimi on kõla poolest justkui Heldur Karmo eestindatud 1960ndate lööklaulus “Tütarlaps Ipanemast”, mis ju suurepäraselt Kodudsadama kaldaolemusega haakub. Kuigi vanade laulude ja mängudega on Kaera-Jaani võistutantsimise ja Baltica lähenedes samuti ühised viisid ja tegemised alles.

Allikaid ja lugemist:

Geni.com, seisuga aprill 2023

Maa-ameti pärandkultuuri ja ajaloooliste kaartide kaardirakendus, seisuga aprill 2023

Meerits, Tiiu (toim) 2003 “Võnnu kihelkonna ajaraamat” I , II ja Võnnu Laulu- ja mänguseltsi “Lõoke” ajaloost

Rootsmäe, Lemming 1990 “Võnnu kihelkonna kohanimed ja minevik”

Rütli, Johan-Oskar 1949 (esmatrükk 1964 New Yorgis, 2010 EPL) “Mälestusi ühe Eesti sugupõlve tööst ja võistlusist 1871-1949”

Lisa kommentaar