Aastal 2023 ületasid Eesti väikejõed taas kaldad ja jõudsid viimase kümne aasta kõrgemaile tasemele, nende seas ka Ahja jõgi. Plusskraadid ning sademed sulatasid metsade-aluse lumikatte ja tõstsid jõgede veetasemed kõrgele, saavutades tipu 27. märtsil. Talvine sula jaanuaris ei muutnud jõgede veetaset oluliselt, vaid täitis maapinna veega. Märtsisulaga ei olnud veel enam kuhugi mujale minna, kui jõgedele ja luhtadele. Kodusadamas oligi võimalik näha kevadist suurvett, mida viimase kuue aasta jooksul pole näinud, vaid on kuuldud lugusid vanematelt olijatelt.

Meie kodust kaks kilomeetrit ülesvoolu on alates 1959. aastast Ahja hüdromeetrijaam. Varem ei pööranud sellele tähelepanu, kui mööda sai kanuutatud, et mis putka ja mõõdulatt seal paiknevad. Alates 2007. aastast on jaam automatiseeritud. Vanasti käidi näite võtmas kaks korda päevas ja kõik info on avalikuks kasutamiseks ilmateenistuse kodulehel. Esitatud andmed on sentimeetrites ja alguspunktiks on võetud kõrgusmärk 29.65 m Euroopa kõrgussüsteemi järgi. Ahja ja Mustjõe jaamad on Eestis sarnased oma mõõtmeandmetes, sest asuvad luha-ala lähedal. Jõe taimestik mõjutab suvist veetaset ning mõnel päeval võib veetase tõusta kiirelt ilma luhale valgumata. Mõõtmejaam on sisuliselt samal kõrgusel meie talu veetasemega ja seal kogutud andmeid võib lugeda kodusadamas võrdseks.

Tänavune lumi hakkas sulama 14. märtsil, kui soojakraadid olid kogu ööpäeva vältel plussis. Naabrimees helistas õhtul, et põllult tulev vesi on hakanud üle sõidutee jooksma. Järgmise päeva hommikul oli kuulda koske, sest kõik see vesi jooksis suure hooga üle põllu. Sai teisele naabrile märku antud, et kraavid on lund täis ja vesi tahab põldu jõkke viia. Paar tundi kühveldati kraave lumest puhtaks ja vesi sai liikuma. Sisuliselt kolme päevaga oli lumi põldudelt läinud, kraavid vett täis, aga metsa-alune sula alles algas. Jõe veetaseme tõus stabiliseerus korraks. Kiirem tõus algas 20. märtsil ja kestis seitse päeva kuni esimese öökülmani.

Ahja jõe hüdromeetrijaama andmeid analüüsides võis tõdeda, et 27. märtsil oli 2023. aasta kevadel veetaseme 24 tunni tipp 226 cm. Kõrgeim sellest tasemest on veetase olnud 97 päeval neist kevadel 57 päeval. Suurvee tabelisse sai võetud 13 aastat, mil võib kindlalt väita, et vett jagus ka luhtadele. Keskmiselt on veetaseme tõus kestnud 11 päeva ja tasemelt 90 cm tõusnud 157 cm kõrgemale. Suurvee algus jääb tavaliselt märtsi teise poolde või aprilli esimestesse päevadesse. Luhal saab vett näha, kui kevadine veetase ületab kõrgusmärgi 31.45 ehk 180 cm ja enam. Kohalikud mäletavad, et Saarva talu saun on vees olnud ja paat ka maja juurde kinni pandud. Natukene kahtlane, sest saun asub kõrgusmärgil 33.00 ja maja 35.00. Maja on umbes neli meetrit kõrgemal normaalsest veetasemest.

Lumi on läinud ja jõgi läheb oma sängi tagasi. Maapind enam ei lirtsu ning varsti võib õuetoimetustele asuda. Korraks olid vees paadisild, talvel lõigatud puude oksad, mis ootavad koristamist, ja jõgi ning põld said ühes nurgas kokku. Meie aja-arvamises suurvett varem ei ole olnud, sest kõrgeim veetase 21. septembril 2017. aastal (208 cm) oli tingitud tugevast sajust ja vesi ulatus natuke üle silla. Ülejäänud aastatel jäi kõrgem tase 161–176 cm vahele ja need kõik olid tingitud tugevast suvisest vihmasajust peamiselt augustis. Taimestik ei lasknud veel luhtadele valguda, vaid ajas päevaks paariks vee üles. Keskmine veepiiri kõrgus on läbi aastate 104 cm kõrgusmärgil 30.69. Madalaim veetase oli 16. detsembril 2018. aastal –  48 cm, aga aegade madalaim tase jäi 1975. aastasse 34 cm juurde üle mõõtepunkti alumise piiri kõrgusmärgil 29.65.