2021. aasta novembri keskel tellisin rooplaadi ja kolm päeva enne Venemaa kallaletungi Ukrainale alustasime paigaldamist. Lootus oli, et sõda saab kiirelt läbi ja plaat seina. Kiirelt ei ole miski möödunud. Detsembri esimestel päevadel sai viimane tuba tehtud ja 65 m² plaati seina pandud. Miks seda rooplaati üldse oli vaja?

Paigaldasin 25 mm rooplaadi väliseintesse mitmel põhjusel. Soojustuse mõttes see väga palju juurde ei anna, aga U-arvu arvutamisel võib mõni mm olla määrava tähtusega. Soojustuse mõistes on suurem efekt läbipuhumise vähendamine. Palgivarade vahed olid kohati väga suured ja sinna oleks täiendavalt krohvi kulunud. See aga pole eriline argument, sest rooplaadi maksumus võrdus kahe tonni krohvi hinnaga. Olulisem argument oli tegelikult seina mõningane sirgendamine, et hiljem oleks vähem tööd nende kõveruste väljaviimisel.

Pikk ooteaeg rooplaadi ja muu materjali tarnes oli tegelikult tingitud sellest, et pärast tellimust hakati seda alles tegema. Võtsime läbi Saviukumaja Võrtsjärve ääres toodetud rooplaadi. Tänaseks peaks see olema ainus Eestis toodetav rooplaadi tegija. Teised plaadid on toodud peamiselt Ukrainast ja pigem ütlesid ka müüjad selle kohta, et need on hõredad. Kohalik roomatt oli hea tihe ning kvaliteet korralik.

Esimesena võtsin ette köök-elutoa, mis on ka kõige suurem. Plaadi kinnitamiseks kasutasin perfolindist lõigatud klambreid, mis said kruvidega kinnitatud. Neid kruve läks sinna seina ikka sadade kaupa. Ühte plaati keskeltläbi 25-30 kruvi. Alles roomati paigalduseks sai soetatud klambripüstol. Odavama otsa klambripüstol hinnaga 38 € on igati asjalik ja 40 mm klambriga saab väga edukalt ka roomatti paigaldada. Mati paigaldusel on oluline, et käega katsudes ei tohi see kuidagi vetruda. Teised kaks ruumi paigaldasin juba klambritega. Kruve sai paigaldatud alla ja üles 6 või 8 sõltuvalt plaadi suurusest. Kruviga on kinni tõmmatud need kohad, mis muidu vetrusid ja olid seinast natukene eemal. Kõik kinnitusvahendid sellisel tööl peavad olema tsingitud.

Vana maja sein ei ole sirge ja seda sirgeks krohvida on keerukas ja ajamahukas töö. Suuremate tühimike täitmiseks kasutasin erinevaid puitmaterjale, et plaat saaks sirge aluse. Mõnes kohas piisas lauajupist, aga üks väljavajunud seina osa sai sedasi OSB-plaaditükkidega kohe mitu cm sirgemaks aetud. Viimases ruumis oli vaja vastupidiselt mõned kühmud ka maha raiuda, sest see on väiksem töö kui pärast krohviga sirkes saada. Rooplaadi alumises servas on betooniserva lint. Betoonplaadi valamisel sai seina äärde pandud 2*150 mm servalint, et maakivi vundamendi külma mõju vähendada. Rooplaadi paigaldusel keerasin ühe serva betooni plaadile ja teine osa jäi palkseina peale. Idee poolest peaks sedasi vähendama palgi alumise serva joon külmasilda.

Paigaldajad soovitasid enne rooplaadi paika panna ja siis tegeleda elektriga. Kui alguses sai viidatud pikale ooteajale, siis osa kaableid panin enne paika. Ausalt, see ei olnud hea mõte, vaid lisatöö endale. Palju lihtsam on plaat panna seina kui hakata plaati kaabli järgi lõikuma. Seinas oleval plaadil lõikasin läbi kaks keskmist pikka traati eest ja tõmbasin rookõrred välja. Kuna plaat ise on 25 mm, siis 20 mm kaabli paigaldusel puudus igasugune freesimise vajadus. Üleval servas tegin lambi kaablitega vastupidiselt ja siis pidi mitu korda neid plaaditükke keerutama, mõõtma õiget vahet jne. Paigas oleva plaadi järgi on lihtsam ka tooside asukohti valida, sest pikitraadi läbi lõikamine on lisatöö. Palju lihtsam on kahe traadi vahele toos paigaldada.

Kolmanda ruumi tegemisel olid juba kõik nipid selged. Esimene töö on kõikide palgivahede, püstivuukide, servade, tenderpostide jne vahede takutamine. Kui palgi vahelt läbi puhub, siis on sooja seinaosa ainult 25 mm rooplaati. Rihtlatiga kontrollisin, kus võiks jääda mõni kõrgem koht ja see sai kirvega maha löödud ja kontrollitud plaadiga, kas saab sirge. Kinnitamisel läks üles ja alla serva kruvi ning mõni ka keskele, ülejäänud plaadile klambrid. Paigalduse kiiruse vahe oli lihtsalt öö ja päev võrreldes algse versiooniga. Kui plaat on seinas, siis servast tuleb puidust prussiga vastu lüüa, et plaadid omavahel tihkelt kokku saaks. Need imelikud kaikad akende ümbruses on kahel põhjusel. Sinna vastu oli hea rooplaati kinni kiiluda. Viimases krohvikihis on need ühtlasi ka juhtlatiks sirge pinna saamisel. Kuna akende vahetus on veel tulevikuplaan, siis aknapale krohviga viimistlemine jäi seekord ära.

Roomati paigaldus kestis viie eri nädala vältel. Sein on natukene sirgem, samas kruvidega jäi kumerusi ka lõpppinnale. Lihtsam on alust rihtida, kui pärast krohvida. Kui küsida ja mõelda, kas teisel pool maja tahaks ka roomatiga jännata, siis jah. Mõtleme veel selle peale, kas see mäng väärib küünlaid. Ehk saab vana krohvi alles jätta ja võrguga ikka ilusa ja pragudevaba lõppviimistluse.