Liitusin Maaarhitektuuri keskuse nõustajate võrgustikuga ja aitasin möödunud aastal kümneid koduomanikke. Mõned päringud jõudsid minuni MTÜ Vanaajamaja kaudu. Olenemata hoone vanusest olid kahjustused ja mured sarnased. Maaelamute sisekliima uuringus toodi kümne aasta eest välja levinumad kahjustused ja need on nüüdki aktuaalsed. Vundamendid, seinad, katused ja küttekehad on suuremad murekohad.

Vundamendid on kehvemas seisukorras kui oleks eeldanud. Endagi majal on vundament töömahukam kui esmapilgul arvasin. Kui vundamenti pole näha või see on iga paari meetri tagant pragune, tuleb kaaluda uue rajamist. Üksikud praod ja vuukimine on väike töö. Uue rajamine olemasoleva hoone alla on kordades kallim kui uusehitusel. Vundamendid on algusest peale kõigil vanadel hoonetel nõrgemad kui tänapäevased lahendused, sest neil puudub ühtne taldmik, tugev seotis ning piisavalt töötav sideaine. Lahtised kivid on kerged liikuma ja ei pruugi pinnase survet vastu võtta. Näriliste käigud ja puujuured on loomuliku kulumise ühed põhjused.

Alumised palgid toetuvad vundamendile ilma hüdroisolatsioonita ja kapillaarniiskuse tõus tingib vajaduse alumise ringi vahetamisele. Teine võimalik kahjustuste koht on akna-alused ja kõikvõimalikud neelukohad tuulekodades ja verandades. Kui vahetamist vajavate palkide maht jääb 10-15% vahele, on see tavapärane. Meie majal on 900 jaomeetrit palki, millest lõpuks vaja välja vahetada umbes 125 jm ehk 13,8% kogumahus 5 m³. Rahaliselt jääb see kulu kuhugi 5000€ juurde. Kel kahjustuste hulk suurem, siis ei oska paraku muud soovitada kui Exceli tabel selgitab tõe rahalisest piirist uue ja vana taastamise võrdluses. Alternatiivkulu taastamisega võrreldes on uue hoone vundament ja karkass. Kui olemasoleval hoonel saab vundamendi ja palgid vahetatud 10 000 € eest, on hästi läinud.

Katusekattena on valdavalt näha eterniiti, mille eeldatav eluiga jääb 35-50 aasta vahele. Eterniitkatuse all on alles laastukatus, mis töötab iseseisva aluskattena ja aitab väiksemate leketega ka hakkama saada. Arvavatakse, et katus vajab esimesena vahetamist, kuid alati nii see ei ole. Enne on vaja teha korda see, millele katus toetub (vundament, seinad, sarikad jne). Levinud lekkekohad on kõikvõimalikud neelud, liitekohad ja läbiviigud. Kui katus otseselt läbi ei jookse, olen soovitanud pigem tegeleda teiste majaosadega. Nukker on näha katuseid, kus on pandud uus kate, kuid mädanenud puitdetailid on jäänud vahetamata või aluskate puudub või laguneb.

Aknaid ei pea vahetama, kui need just eest ei kuku. Väiksema raamjaotusega aknad on omased vanematele hoonetele ja pigem on need originaalid. Kolmese või kahese jaotusega aknad on valmistatud eelmise sajandi teises pooles ja alati ei pruugi need paremad olla. Avatäited, mis on jäetud õigel ajal hooldamata ehk värvimata, jäävad ilmastiku tingimustele avatud ja algab nende lagunemine. Vanemad aknad on olnud pigem töökindlamad, kui neil on säilinud n-ö veenina. Enamlevinud põhjus akna-aluste palkide vahetamiseks on aknalt seinakonstruktsiooni valgunud vesi. Veenina ja aknaplekk aitavaid neid probleeme vältida. Kui aken ei püsi ees ja kukub lahti tehes eest, tuleb uued aknad paratamatult hankida.

Küttekehade ja korstende eluiga on 30-50 aastat. Vanadel korstendel on näha pigitamise jälgi, korstnapitsi kivid on lahti, mis kukkudes võivad lõhkuda katuse katet. Küttekehad on arvukate pragudega ning vajunud, osalt võivad seinad toetuda nende peale, kui hoonesisesed palgid on mädad ja vajunud. Huvitav nähtus majapidamises, mida kasutati ainult suvekoduna olid soolakahjustused ahju glasuurpottidel, kus väidetavalt polnud ahju aastakümneid köetud. Vanasti pole teadvustatud, et ahju alla on vaja niiskustõket. Ahjud ja pliidid toetuvad sarnaselt seintele lahtistele maakividele, mis soodustab ahjude lagunemist. Aja jooksul on väsinud koldeosad ja vahelõõrid. Nende efektiivus on tihti palju väiksem kui ehitada uus. Kui jahe õhk poeb igast august sisse, siis kütmise sagedus ja intensiivsus külmaprobleemi ei lahenda.

Küsin alati, kas on soov maja korrastada suvekoduks või aastaringseks elamiseks. Suvekodu puhul võib leppida vähemate mugavustega ja suuremate õhuleketega. Püsiva elukoha puhul tuleb esmalt kaardistada kohad, kus on sõna otseses mõttes augud hoones, nt vundamendis, mädaniku kahjustused palgis, vahelae augud läbijooksust või ebatihedad avatäited. Soojuskadude joonisel on esitatud, kuhu kaob soojus ideaalolukorras, kui hoone korras. Üks puitmaja ei ole soojapidavuselt kehv, kuid ajas on väsinud. Näiteks meie maja (köetavat pinda 164 m²) tänane neto energiavajadus on u 25-30 kW. Aastas kulub 20 m³ puid ja elektrit 11 500 kW/h ja rahaliselt oli see eelmisel aastal kogukulus 2500 €. Me ei küta toasoojaks kogu maja ja ikka on pooles kasutuses olevas osas külm, kui miinuskraade on üle 15 kraadi. Pärast renoveerimist peaks energiavajadus ja kulu küttele olema poole väiksem.

Vanade majade omanike nõustamine on kui hobi, sest näen erinevaid hooneid ja saan kaasa mõelda, kuidas neid uuele elule aidata. Arvestan koha peal ülevaatusele paar tundi, kuid on läinud ka neli tundi, millele lisandub sõiduaeg ja kirjalik aruanne vastavalt vajadusele. Probleemid on hoonetel sarnased, kuid kohapealse ülevaatusega leiab üles need murekohad, mis antud hoonet enim kimbutavad. Paljud koduomanikud teavad vastuseid, mida küsivad, kuid tahavad kinnitust ja selgust nõu pidades. Aitan hääl meelel huvilisi ka alanud aastal. Vaadata saab lähemalt, kuidas, alalehelt nõustamine.