Sügisesed elektri börsihinnad lõid pahviks. Kas keegi on vaadanud oma jooksvat kulu detsembri alguses? Kahjuks ei tasu loota, et hinnad odavamaks läheks. Energiahindade turbulents kogub alles hoogu. Kuidas hakkama saada hüppeliselt tõusvate hindadega?

Esimese kümne päevaga oleme elektrit tarbinud rohkem kui augustis. Siis tarbisime 633 kWh elektrit, börsihinnaga 63.19 € pluss võrgutasu. Ajavahemikus 5-9.12 oli meil püsivalt külma öösel alla -25 kraadi ja elektrikulu 10.12 seisuga 599 kWh koguhinnas 184,87 €. Rekordipäeval, 7.12, kui NordPooli börsihind oli korraks 1000 €/mWh, kulus meil 42 € ööpäevas. Kui samas tempos edasi, siis kas veebruaris saame tuhandeeurose elektriarve? Õnneks päästab meid loodetavasti suve lõpuni kehtiv börsikindlustus. Uue aasta talveks tuleb aga olukorda muuta.

Suuremad elektritarbijad on meil magamistoa elektriradiaator 1500 W, vannitoa põrandaküte 1000 W ja elektriboiler 1200 W, elutoa õhksoojuspump tarbib 820 W elektrienergiat (ja annab 4000 W soojusenergiat). Pliiti kütsime kolm korda päevas ja toatemperatuur oli 18-21 kraadi. Soojuskadu on nii suur, et ei jõua ära kütta. Kolme ruumi küttevajdus on 7-10 kW. Lumel oli näha hiirekäike, kust tuldi tuppa sooja. See on ainult pool maja. Teine pool majast ootab ikka krohvimist ja seal on enamik auke kinni topitud. Soojustamata, hiirtekäikude ja arvukate õhuleketega, on kogu hoone netoenergiavajadus 24-30 kW. Pärast reonveerimist jääks küttevajadus alla 10 kW. Ilmselgelt tasub tegeleda soojustamisega.

Nord Pooli süsteemis oleme olnud kaheksa aastat ja nüüd on selle vead andnud valusamalt tunda. Keegi ei oodanud talve kuu alguses ja paljud elektrijaamad olid rivist väljas. Gaasihind on laes ja mõjutab elektrihinda ning lisaks kallinevad muud alternatiivsed kütused (hake, pellet, kütteõli jne). Rohepööre on ilus, aga selle plaani vead peavad lõpptarbijad kinni maksma (või siis plaani puudumise). Baltimaad ja Soome on kõik elektri importijad ning 16 aastat kestnud Soome tuumajaama ehitus ikka olukorda ei muuda. Päikese- ja tuuleenergia on ägedad, kuid külmal talveööl ei pruugi neist kasu kohe tunda ja näeme ka edaspidi suuri hinnakõikumisi. Siin tuleb aga oma küttesüsteem kohandada sedasi, et oleks võimalik energiat salvestada.

Kaks aastat tagasi kirjutasin, et keskküttekaminaga hoone kütmine ei tundu olevat majanduslikult mõttekas. Praeguses olukorras tuleb tagasi minna algse plaani juurde ja pigem ehitada dubleerivad süsteemid välja. Kui elektrihind on kõrge, kütta keskküttesüsteemi tahkeküttega ja madalama hinna juures kasutada maasoojuspumpa. Maasoojuspumpadel pole varem olnud akumulatsioonipaagi lisamine aktuaalne, kuid näiteks 500 l puhver võimaldaks odavama energiaga ette kütta.

Rohepöörde oluline osa on lõpptarbija harjumuste muutmine ja lõpetada arutu kütmine. Enamik vesiküttel süsteeme töötavad püsivalt ühe taseme juures ja puudub juhtimisvõimalus. Näiteks Kredexi rekonstrueerimistoetuse üks tingimus on ruumipõhiste termostaatide lisamine. Elektroonilise ruumitermostaadiga saab kellaajaliselt programmeerida ruumi temperatuuri ja vähem kasutuses olevate ruumide küttevajadust vähendada. Ühe kraadi võrra madalam temperatuur on 5% vähem kütmist. Õhk-õhksoojuspump ei saa olla põhikütteks ja madalamal temperatuuril on tema kasutegur olematu. Ahju ja pliidi kütmine on vältimatu. Tahkeküttekehal on samuti oma eluiga ja vajadusel tuleb teha uus. Uus küttekeha on ka parema kasuteguriga ja ehitada tasub vastavalt vajadusele ning suurendada salvestamisvõimsust.

Kas oled lugeja, kes mõtleb mida oma majaga teha? Vältimaks üllatust kaks korda suuremast destembriarvest võrreldes novembriga, mine vaata oma energiamüüja iseteenindusportaalis, mis on jooksva kuu rahaline kulu. Vajadusel tuleb oluliselt piirata oma tarbimist vastavalt kehtivale energiahinnale. Kui tegemist nn suvekoduga, siis elektriradikad ja soojuspump sootuks välja lülitada ja vesi lasta välja. Renoveerimata ja aukliku hoone kütmine nõuab kolm-neli korda rohkem energiat kui korras hooned.

Lühiajaliselt saab tarbimist piirata, kuid see ei ole jätkusuutlik. Eelmisel aastal oli keskmine elektrienergia hind ligikaudu 40 € MW/h. Praegused hinnad on kolm korda suuremad ja talvel need alla ei tule. Hädapäraselt tuleb kogu hoone üle vaadata, et leida, kus on otsesed augud ja võimalikud soojuskaod. Talv on tagumine aeg suviste renoveerimistööde planeerimiseks. Kui ei tea, millest alustada, tasub küsida teistelt ja vajadusel kaasata maamaja nõustaja, kellega koos olukord üle vaadata ja kaardistada kiired ning pikaajalised lahendused.

Täiendatud 12.01.2022. Detsembri tarbimine oli 1435 kWh ja kogusumma 420 €.