Taluköögi pliidile mahtus ammusemal ajal soojendama toitu nii perele, töölistele kui ka loomadele. Tuli oli pidevalt all ja kasutuskoormus ületas kordades tänapäevast. Säilinud vanad pliidid on pigem suured. Eelmise sajandi lõpul oli tavaline pliit koos 15liitrise soojaveekatlaga. Veel varem oli katla asemel suurem veepada. Saarva talu vanust silmas pidades sai snitti võetud vanematest lahedustest.

Pliidi laiuse määras ribiline 530*900 mm pliidiplaat. Veenõu asemele kavandasime kahe keeduplaadiga elektrilise pliidiplaadi ja lõplikuks pikkuseks jäi 1640 mm. Klaasist ukse ja praeahju välistasime, sest kinnised uksed tundusid vanale majale õdusamad ja loomupärased olema. Köögipoolne külg on ehitatud valgest glasuurpotist.

Enne pliidi ladumist paigaldasin põrandaplaadid vundamendi joonega tasa. Hiljem sinna alla plaate lõikuda oleks olnud tüütum. Puudeaugu kohal toetuvad plaadid vinkelrauale, kus on näha ainult 5 mm valgeks värvitud serva. Esimeses kahes reas kasutasime n-ö vana kooli ahjupotte, mida tuli eraldi mõõtu lõigata. Vanasti ei olnud ahjupotid nii täpselt mõõdus ja seepärast laotigi rohkem ahjusid ja pliite nihkes vuukidega. Fibo pildil on aluspinnaks ja täiteks järgmistele kihtidele.

Pliidi alumine osa, mida oli näha eelmisel fotol on tegelikult tühi. Pikkade avade sildamiseks kasutas pottsepp jahutuskanalitega šamottplaate. Koldeosas läksid selle peale lisaks veel tavalised šamottplaadid. Soemüüri ja tulevase koldeosa vahel on eraldi rida tellistest, et liigne kuumus ei kanduks edasi. Koldes oli veel teine rida temperatuuride ühtlustamiseks. Valged ribad praeahju ja vaheseina vahel on kuumakindla kiudmati ribad soojuspaisumise kompenseerimiseks.

Ülaloleval pildil paistavad topelt šamottvooderdused koldeosas ja paisumisvuugid seinte ja uste vahel. Vasakul olev tühimik on elektripliidi jaoks. Topelt Fibo-sein on soojuskiirguse vähendamiseks ja täiendavaks toepinnas pliidi äärerauale. Vasakul on veel eraldi auk värske õhu pealevooluks, et elektriline osa üle ei kuumeneks. Kogu ulatuses on pliidi ääreraual tugi tagatud. Pliidiuks on kinnitatud reguleeritavate klambritega (mitte traadi või kruviga nagu pahatihti kiputakse ka tegema).

Pliidi ääreraua valmistas naaber, kel on selleks vastavad tööriistad ja on varemgi neid teinud. Eraldi rauda üle ei värvinud, viimistletud sai lihtsalt toiduõliga. Mustaks värvitakse üldjoontes rauad selleks, et katta keevitus- ja lihvimisjälgi. Meie plaat on välja lõigatud ühest plaadist ja ühtegi keevitust näha ei ole. Elektripliidi koha otsas on veel õhukanalid, et õhuliikumine oleks tagatud. Ääreraud on paika looditud segupadjal.

Oleme pliiti kütnud, süüa valmistanud ning saanud vastu näppegi. Oktoobris hakkas jahedamaks minema ning tabas ehmatus, kui korstnas voolas pigi. Kütsime pliiti kord päevas või üle päeva vastavalt vajadusele ja kasutasime soemüüri siibrit. Kutsusime pottsepp vaatama. Ta andis mõista, et nii suure pliidiga ja harva küttes tuleb esmalt kütta soojaks korsten ja soemüür. Avada tuleb ka nn suvesiiber, et esimesed kuumad suitsugaasid suunata korstna soojendamiseks. Kui koldes olevad puud on ühtlaselt süttinud, on aeg lükata järk-järgult suvesiiber kinni. Nii liigub soemüürist külmem õhk välja. Korralik tuli peaks olema tunnike all, et soemüüri soojus liiguks.

Ribiline pliidiplaat annab väga kiiresti sooja edasi ja kohati on seda isegi liiga palju. Praeahi on kiire ja äkiline ning sellega tuleb harjuda. Soemüür hakkab sooja edasi andma siis, kui sulgeda siiber. Harva küttes seda loodetud välisõhu soojendamise efekti veel ei ole täheldanud. Pigem tasub talveks ventilatsiooni kanali auk kinni panna ja avada taas kevadel.