Mida teha vana korstnaga, kui see näeb justkui hea välja? Kas laduda uus korstnapits ja teha tuli alla või vaja oleks uut? Need on ilmselt iga vana maja omaniku ühed paljudest küsimustest. Sobiva lahenduse tänapäeva süsteemidele leidub ka kaotamata majale omast tellistest korstnapitsi.

Suurel majal on kaks korstent ja üks sai maha võetud paar aastat tagasi. Pitsikivid olid kõik lahti, kuid pööningule jõudes tundus täitsa hea olevat. Aja jooksul oli muidugi igasugu auke erinevates tasapindades tehtud. Viimases kahes meetris tulid vastu aga kellegi pesa, puidust lauad ja muu materjal. Korstna lammutamine oli siiski õigustatud otsus, sest ega seda vundamenti väga ei olnud. Pigitavat korstent on võimalik ilusamaks saada, aga vahelagede liitekohtadele ligi ei pääse ning see võib olla potentsiaalne tuleoht. Igal materjalil on oma eluiga ja pigem võtta see töö suurema ehituse käigus kohe käsile kui kümne või kahekümne aasta pärast tagajärgedega tegeleda. Korstna hind moodustas minu pliidist u 15-20% ja kogu hoone mõistes on see veel väiksem protsent.

Valisin korstnaks Tona moodulkorstna ühe 200 mm suitsulõõriga ja eraldi tuulutuskanaliga. Tona ja Schidel on ainsad tootjad, kes pakuvad oma moodulkorstnale vaheplaati, mille peale on võimalik laduda tellistest korstnapits. Tona komplekt tuli soodsaim ja hinnaklassiks 130 €/jm. Komplektis olid mantelplokid, keraamilised torud, vill, liiteelemendid, puhastusluuk, segud, konsoolplaat ja transport koju. Pottsepp tunnistas, et ise ta hea meelega ei laoks, kuid kalli raha eest võib kõike teha. Otsustasin töö ise ette võtta, sest aega pidi võtma see üks-kaks päeva. Muude tegemiste kõrvalt, materjali kohale ja paika tarimisega läks üksi ikka neli päeva ära.

Mantelplokke on väga lihtne ja kerge paika panna kaasa antud liimseguga. Oluline on loodida ilusti iga plokk ja see ei ole keeruline. Kogu korstna ulatuses valmistas aga peavalu keraamiline sisetoru, mis mingi hetk oli loodis ja paar elementi edasi jälle viltu. Muud muret ei olnud peale villa paigaldamise, mis kõvera toru puhul on väga raske. Torusid keerutades läks olukord paremaks ja tundub, et viga peitus kraes, sest alumine äär oli korras. Lõikamiseks sobis tavaline relakas ja lisavahendid sirgeteks lõigeteks.

Pööningule tuli kolmekesi tarida 70 kg kaaluv konsoolplaat, mis jääb katusest allapoole. Korstna kõrgus katusest peab tuleohutusnõudeid järgides olema 80-100 cm ehk neli mantelplokki. Korstna teenindamiseks peavad olema sobivad tingimused (redel, käiguteed, katuseluuk jne). Varem seda meie majal ei olnud ja koos korstnaga sai tehtud katuse luuk. Eraldi töö on korstnapitsi ladumine vanale majale sobivas stiilis. Sobivaim materjal on Wienerbergeri käsitöövormtellised.

Korstna kavandamisel ja valikul on sõltuvalt küttekehast, kasutusviisist jm erinevad nõuded. Kõige parem on vaadata päästeameti juhendmaterjali. Tellisest korstnamaterjal võib olla odavam, aga aeg maksab pigem rohkem. Kui tahkeküttekehasid on plaanis kasutada pigem harva, siis telliskorsten jõuab vahepeal maha jahtuda ja nende hea toimimine vanasti oli tagatud pideva kütmisega. Harva kasutamise puhul sobib pigem moodulkorsten, kus mantelploki ja keraamilise sisetoru vahel on vill ja temperatuuri kõikumised ei ole nii suured.