Novembris uue pereliikme ootuses oli iga päev küsimus, mis sel päeval teha. Lapseootuses ei olnud kummalgi tavapäraseid töiseid kohustusi. Midagi suurt ette ei võtnud, kuid iga päev oli soov veidi tegutseda ja seejuures mitte miskit suuremat pooleli jätta. Paari aasta tagused mõtted said sedasi teoks.

Esmalt sättisime kodusadama pesa tütre saabumist arvestades mõnusamaks: uuendasime beebivoodit, korraldasime kappide sisu süsteemsemaks ja koristasime suurema hooga kui tavaliselt. Ühe kaduma läinud sooduskaardi leidmise soovist said paljud unustusse jäänud nurgad korda ja sealsed asjad sorteeritud. Otsitud kaardikesele pole veel augusti keskpaigaski jaole saanud.

Suve keskel oli soov saada pimedasse koridor-esikusse rohkem valgust. Selleks hankisime terrassiukse lisaks pisikesele aknale, mis enne meie tulekut oli seina sätitud. Põrandale läks soojustus ning novebris ka OSB-plaat. Vahekoridoris on valgusküllasem, ajutiseks lahenduseks sobib.

Vannitoa kraanikaussi kasutame ühtlasi köögitoiminguteks ning seepärast pole vannitoamööblit paigaldanud. Ühele riiulile ei mahtunud asjad ära ja mure leevenduseks sai riiuleid lisaks. Jõudsime ka pisidetailide, nt ventilatsiooniplafoonide ja voolupistiku, paigaldamiseni.

Lapsevoodi värskendamisest jäi üle värvi, millega uuendasime elutoaukse ja mõned aknad. Novembris aknaid värvida on imelik, aga kui õues ligemale kümme soojakraadi, siis kõik vastab tootja nõuetele.

Enne kodu ostmist tekkis vaimusilmas kujutlus, kuidas tallis võiks olla mõnus töökoda. Seinas riiulid, igal tööriistal oma koht ja piisavalt tööpinda erinevateks tegevusteks. Kolm päeva koristamist ja ehitamist aitasid selle unistuseni jõuda kolm aastat hiljem.

Kahe nädalaga jõudis päris palju. Põhirõhk oli koristamisel ja värvi värskendamisel. Selliseid ainult pisidetailidega tegelemise peridoode tasub igal aastal leida 🙂