/
Nüüdsel ajal võib betoonpõranda valada ka fiiberbetooniga, kus pole vaja armatuuri ja saab kiiremalt tulemuse. Ent põrandakütte lisamiseks jändasime ikka võrgu ning küttetorude mahakerimisega. Betooniga sel korral ise kätt ei harjutanud ja lasin oskajatel meestel töö ära teha.
Kile pannakse betooni alla hoidmaks valu ajal vett betoonis võimalikult kaua. Ühel objektil valasime ka otse EPSile ja suurt vahet polnud, kuigi kivipinnast servadega tuli rohkem vaeva näha ja niisutada. Nüüd lappasime kile maha ja tõstsime võrgu peale. Ka siin kilplase tööd teha.

Suur võrk paremal välisseinas
Tüki aja eest soetasin vajaliku koguse võrku 150*150 silmaga, 8 mm, suuruses 1,5*3 meetrit. Laenasin selle välja ja rõõmuga võtsin vastu suure võrgu mõõdus 2,4*6 meetrit. Hea kiire panna ja valmis. Aga tegelikult nii see ei käinud. Võrk ei oleks sisse mahtunud mitte ühestki ukseavast. Veranda ukseava, mida mõtlesin kasutada, ei tahtnud küll lahti kakkuda. Naabrite abiga, tõstsime sügisel, enne kui vundament oli ära parandatud, võrgu sisse seinapalkide alt. Mitu kuud silkasin ümber selle võrgu ja tõstsin üles-alla. Kõige raskem oli ühte võrku saada suurest toast kahte väiksemasse. Suur võrk kaalub ligemale 70 kg ja selle tasapisi liigutamine teise tuppa võttis pea tunni ühist aega naisega.
Armatuurikanduriteks läksid ,,seened” mõõdus 25/30 mm. Võrgu ülekate sõltub materjali jämedusest ja kasutusvaldkonnast, põrandas on 300mm igati sobiv. Paratamatult tekivad aga ülekattekohas kokkupakkimise mured ja üle kahe kihi võrku tuleb ära lõigata. Jättes mitu kihti alles, tekivad n-ö muhud ja on raske põrandakütet ära mahutada. Armatuuri kaitsekiht vundamendi ääres võiks olla vähemalt 35 mm.

Iga keerlev asi ei sobi toru lahtikerimiseks
Põrandaküttetoru soetasin paar aastat tagasi kiire reageerimisega internetist. Tavaliselt paigaldatakse täna 20 mm toru ja eluruumides võiks olla soovituslik samm vahemikus 150-250 mm. Põrandaküttetoru lahtikerimine on tüütu ja otsisin erinevaid lahendusi. Tegelikult on selleks olemas spetsiaalsed karussellid, kuid meil töötas kõige paremini hoopis vana kontoritool.

Mahakeritud põrandaküttetorustik
Põrandakütte kerimisel ei olnud oluline ilu, vaid eesmärk töö ära teha. Seina ääres sai paar esimest ringi tihedama sammuga, et kompenseerida laia vundamendiosa, kuhu sai vähem soojustust. Iga seina ja deformatsioonivuugi kohale on paigaldatud kõrid. Näiteks kui kõri kohal tekib pragu, siis kõri eesmärk on kaitsta toru betooni liikumisel. Kui kõri ei ole, hakkab betoontoru murdma ja vähendab selle töökindlust. Kõrisse pannakse ka kollektori juurde suunduvad torud, kui nende paigaldussamm jääb väiksemaks kui ruumi jaotus. Kui kõri ei paneks, oleks kollektoriesine talumatult kuum ja seda ei saaks mitte kuidagi kontorollida.

Valamiseks valmis põrandaküttekollektor
Põrandaküttekollektori tellisin veebipoest. Pakis oli üks suur n-ö lego, mis tuli kokku panna. Õnneks olid enamik detaile kummitihenditega ja probleeme ei olnud (välja arvatud ühe automaatõhutiga). Õige tööriista puudumisel on raske nokitsemist lõpetada. Viimase poolpöörde jaoks oli vaja suuri “kullinokkasid”, mis olid kaduma läinud. Otsisin neid kaks päeva ja selle tulemusena sai osaliselt koristatud tall, kus tööriistad. Rajasin eraldi riiulid, sorteerisin läbi kõik tööriistad ja ikka ei leidnud. Lõpuks lähenesin loominguliselt ja töö sai ikka tehtud.
Kollektori torudele on märgitud mahakeritud osa pikkused, mida võib tulevikus vaja minna, kui süsteemi tasakaalustamiseks läheb. Põrandaküte toimib kõige paremini, kui ühe liini pikkus jääb alla 100 m ja kõik liinid on enam-vähem võrdse pikkusega. Vannitoa põrandatorud panin esimesena paika. Need läksid natuke valesti, seepärast tulid ka risti üle teiste torude. Mustad jublakad on n-ö paindetoed, milleta oleks torud lihtsalt mõlki väänanud. (Seda juhtus paaril korral ka paindetoega.)

Surveproov kompressoriga
Töö kontrollimiseks tuli kuidagi survetest teha. Torud on terves pikkuses ja probleemi ei tohiks olla, kuid defektiga torusid ei leiaks kontrollimata üles. On juhtunud ka sellist nalja, et keegi on torusse jätnud kruvi. Survetest on olemuselt väga lihtne. Torudesse lüüakse 1,5kordne rõhk. Eraldi manomeetrit polnud võtta. Seepärast kasutasin kompressori küljes olevat manomeetrit. Ööpäeva oli kompressor taga ja surve püsis ilusti paigal. Ettevalmistused olid edukalt lõppenud ja võis betooni valada.