Kõlab ulmeliselt, et aasta kulub ühe põranda tegemisele. Kui alustada kaevamisest ja panna n-ö kell seisma valamisega, kulus tõesti 369 päeva. Kuhu kadus see aeg ja milline sai aluspõrand? Siin kajastame töid ja tegevusi kuni betooni alumise pinnani. Järgmises postituses vaatame, mis jäi betooni ning kuidas kulges valamine.

Möödunud aasta märtsi lõpus kaevasime tublide talguliste abil ühe päevaga liigse mulla välja. Edasi oli paar kuud iseseisvat pusimist vana WCga ning enne jaanipäeva aitasid naabrid 10-15 cm killustiku sisse tuua, et rajada kiht, millest ükski näriline läbi ei tule. Põranda väljakaevamisel ilmnes, kuidas vundamendi aukudest olid närilised oma käigurajad teinud. Kuidagi ei meeldinud mõte, et keegi leiab endale tee soojustusse ja hakkab seal elama.

Suve lõpus vedasime sõpradega ka esimese kihi kruusa sisse, kui olin vahepeal vundamendi sisemuse ära lappinud. Alguses sai soetatud liiv, kuid vaadates, kuidas see ajas kuivab ning teades kaua läheb aega muude protsessidega, otsustasin kruusa kasuks. Teise kihi kruusa vedasime kiiruga sisse pärast vundamendi valamist detsembris, sest kartsime külma talve tulekul, et ei saa enam kruusa kätte. Talve ei tulnud, kuid töö sai tehtud. Lõpuks lasin kogu põranda üle 200 kg-se pinnasetihendajaga. Kuidagi on meelde jäänud, et ühe mm tihendamiseks on vaja kilost raskust. Alates 200 kg on tihendajatel ka tagasikäigu funktsioon, mis muudab väikestes oludes ukerdamise mõnusamaks.

Paar kuud sai möllatud veel sisemiste vundamentide ning korstnaga, millest kirjutan veel eraldi. Veebruaris jõudsin nii kaugele, et sai EPSi paigaldada. Kuna vahepeal oli tekkinud palju sodi, siis kokkukraamimisel sai osa kruusa ka kaasa ning soojustusalune pind tuli uuesti lattida. Esmalt viisin kokku palgialuse katusekattematerjali SBSi  ja uued tükid vundamendi laienduse peal. Selline lahendus on ka vanade hoonete taastamise juhendites ja aitab niiskuse leviku tõkestamist kogu kivipinna pealt. Parimaks abiks oli kodustesse tingimustesse sobiv pisem gaasipõleti (u 50eurone). Rentida oleks odavam, aga kui tööd on pika aja vältel, tasub osta.

Kruusa peale läks kahes kihis EPS  80 ja EPS 100 kogupaksusega 200 mm. Energiatõhususe miinimumi nõuete järgi põrandpinnasel jääb 150 mm juba lahjaks. Vundamendi betoonosale mahtus 50-70 mm ja sinna paigaldasin EPS 50e, mis muidu mõeldud seina või laagide vahele. (Laagid on puitkaikad, millele kinnitatakse põrandalauad.) Survetugevuselt lahjem EPS peaks aitama võimalike külmakerkimiste vastu vundamenditsoonis. Kui toimub liikumine, surutakse esmalt kokku EPS ja ei hakka betooni üles murdma ja lõhkuma. Kui hea lahendus see on, selgub aja jooksul vaadeldes võimalike pragude teket.

Suure toa põranda alla sai peidetud kaks toru, mis jõudsid ahju ja pliidi vundamendini. Nende funktsioon peaks tulevikus olema värske õhu juurdevoolu tagamine. Väljavõtte tõin küttekolde alla seepärast, et enne ruumi juhtimist oleks võimalik õhku eelsoojendada. Kas ja kuidas toimib, veel ei tea, aga õhk igatahes liigub. Alternatiiviks oleksid mingid seinasisesed avad, akende fresh-klapid jne, kuid need ei anna soojendatud õhku.

Soojustuses on kolme grupi tugevvoolu juhtmed esimese harutoosini. Kuna seinad lähevad krohvi alla, siis üles tulekud on süvistatud juba vundamenditsoonis. Sedasi jäi kaabli ülespöördepaun betooni sisse ja mitte krohvi alumisse tsooni.  Grupisisesene jaotus toimub juba palgis.

Põrandakütte regulaatorid sai viidud kaugemasse ja võimalikesse külmemate tubade nurkadesse. Põrandakütteregulaatoritega on plaanis teha veel üks katsetus. Eluruumidesse pole põranda-anduriga ruumitermostaati vaja, kuid panen siiski. Kui vannituppa ostsin, leidsin vahetatavate funktsioonidega ruumitermostaadi. Saab valida kütte põrandast või õhust tuleva temperatuuri järgi. Hinna poolest ei ole need ülearu kallid. Miks topeltsüsteemi on vaja? Betooni peale läheb paks põrandalaud. Olukorra ja võimaliku küttevajaduse hindamiseks üleminekuperioodil saab vahetada funktsioone, kas kütta betooni järgi, et hoida niiskust madalana või juba ruumi. Näiteks suvisel perioodil võiks betoonis olla püsivalt +18 kraadi, isegi kui päike kütab ruumi soojemaks.

Tavaliselt ei panda killustikku kõige alumiseks kihiks, ent näriliste vastu sobib küll. Põranda all kasutatakse vähemalt EPS 80 ja tugevamat (mitte EPS 50). Lahenduse idee aga pärineb ühelt konstruktorilt. Ventilatsioon lahendatakse moodsamalt ventilatsiooniseadmega, kuid pole tarvis kulutada lisaraha, kui on olemas vanemad töötavad võimalused. Eluruumidesse ei panda põrandakütteandurit, kuid paksu laua all ei jõua ruumi soojus betoonini ja säilib oht niiskuse tekkimisele. Ühes põrandas palju vastukäivaid lahendusi, kuid kui kõik on läbi mõeldud, võib ka oma kodus julgelt katsetada.