Neli kuud pusida ainult ühe töö kallal vähendab igasugust motivatsiooni. Tagantjärele vaadates kuluski üks aasta-aeg lihtsalt kive vaadates. Miks nii kaua ja kas lihtsamaid lahendusi ei ole?

Kindlasti oleks kergem olemasolev lammutada ja asemele valada täies ulatuses uus betoon. See ei ole aga eesmärk – vana maja teebki lummavaks tema maakividest vundament. Selle võlu säilitamiseks kuluski viimased neli kuud, milles peitub lugematu arv töötunde, (aga ka rõõmsat õppimist ja maailmaavastamist poja teisel eluaastal 🙂 ).

Juuli keskpaigas alustasin vundamendi renoveerimisega ehk vana sodi eemaldamisega, et lahtine osa eemaldada ja tühimik täita segu ning betooniga. Vanasti oli tavaks laduda vundamendil esmalt ikka välimine ja sisemine osa ning seejärel täideti keskelt segu ja muu materjaliga. Meie maja vundamendil oli segu ehk sideaine “ununenud” või polnud toona see oluline. Osaliselt oli suure toa välimine vundament välja nõtkunud ja alumised palgid seetõttu kummis.

Paari päeva pusimise järel mõistsin, et põhitöö kõrvalt korjaks kive järgmise jaanipäevani. Appi sai palutud naabrite nooremat meesperet, kes aitas suurema osa kive välja võtta. Enda rõõmuks jäi samade kivide seguga tagasipanek. Kuna kodus oli liiv olemas, soetasin juurde lupja ning tsementi ja segasin segu valmis. Igale masinatäiele lisasin veidi Fairyt, mis pidavat segu tegema õhumullidega vett vähem imavaks. Algsest kõrgusest tegin vundamendi uue siseosa madalama, et saaks tasanduse peale valada ning lisada põrandaplaatide alla soojustust.

Pärast palgivahetust tuli koos tellistega rohkem ka maakive lahti kui oleks pidanud. Mõnes kohas tuli nii palju kive lahti, et oioioi – vundamendi maapealne osa oli kadunud.  (Maa alla veel ei vaadanud 🙂 ) Pärast betooni valamist oleks maakive olnud betooni vastu kordades raskem sobitada. Oktoobri lõpus ladusin seepärast viimased kivimüürijupid patuga pooleks – müürisegu lisasin minimaalselt ja järgmisel päeval kookisin vuuke veel puhtamaks. Sedasi jõudsime vajaliku kõrguseni ja kevadel on võimalus kogu vundament üle vuukida ühes toonis lubiliivseguga. Patuks oli müüri ladumine tavalise müüriseguga, sest lubiliivsegu ei saa enam sellise külmaga kasutada.

November kulus hüdroisolatsiooni täiendamisele, armeerimisele, rakestamisele ning valule. Siseosale lisasin eraldi armatuuri kaitsekihi, mille sai suuremates tühimikes ühendada palgialuse armatuuriga. Kõige lõpus lisasin fiiberarmatuuri (klaasplast) katkematu ringiga kogu vundamendile. Oma tugevuse omaduselt on see samaväärne metallist armatuuriga, kuid see on paremini töödeldav ja puudub roostetamise probleem.

Kividepealne on nagu Lõuna-Eesti kuppelmaastik, mis käib üles-alla. Saalungi (ajutise laudadest vormi vundamendi valamiseks) ja kivide vaheliste ala vahuga tihendamine oleks olnud aja raiskamine. Selle lõikamine ja puhastamine olnuks kilplase töö. Sedasi segasin veel ööpimeduses segu ja tihendasin välimise raketise ääre kohati betooniga ära. Õues olid selleks ajaks juba arvestatavad miinuskraadid. Õhtul sai kümneni veel ahju ja pliidi vundamendiga pusitud. Mõni tund magamist ja hommikul kuue paiku jätkasin armeerimisega, sest betoon oli tellitud kümneks. Hommikul helistati veel Rudusest, et õues pea miinus kümme pügalat, et kas saadame betoon üleüldse saata välja. 10 külmakraadi on betooni valamise soovituslik minimaalne piirtemperatuur. Ka naabrimees oli abivalmilt platsis jõuga panustama ja töö võis peagi alata.

Betooni võtsime vastu ja valasime hoolimata külmast ära, sest suurem osa betoonpinda jäi siseruumidesse ja väljast sai selle pisikese 7-8 cm pilu kinni katta. Nagu arvata oligi, siis toekivide taha betoon ei jõudnud.

Täies ulatuses oli betoon ainult seal, kus vibramisega tekitasime sisse paraja ,,mäe”. Terves perimeetris tuleb vundament remondibetooniga üle käia nendes kohtades, kuhu betoon ei jõudnud. Valamise, silumise ja viimase lihvi järel oli 4,5 m³ betooni paigaldatud kahe tunniga.

Viimasele poolaastale tagasi vaadates oli see üpris kole töö, mida uuesti tegema ei tõttaks. Ülejäänud majapooles teeks kuidagi lihtsamalt. Peamine eesmärk on täidetud –  ükski näriline vundamendi kaudu sisse ei saa ja tuul ei puhu enam läbi. Vundamendi sisu sai parandatud alates killustiku kõrgusest ja vähemalt 80 mm on betoneeritud osa ka kruusa tagasitäites.