Tundub imelik, et miks sedamoodi teemal kirjutada, kuid olles pikalt selle augu ümber toimetanud, tekkis palju mõtteid. Ennekõike hämming, kui palju nähti sellega kunagi vaeva ja mis lahendusi kasutati.

Naabrid teadsid rääkida, et majasisese WC kasutamise õigus oli üksnes peremehel ja perenaisel talvisel ajal, muul ajal kasutati välikäimlat. Esimesed WCd rajatigi kappi ning selle tegumood oli igati uhke. Ilmselt võeti eeskuju mõisast või toodi sealt isegi kapp. See kapp rändab tulevikus teise kohta ning võib saada pesumasina asukohaks.

Põrandalaudade eemaldamisel tuli selle ruumi lauad kõik maha kanda. WCst eraldunu oli lauad ära mädandanud. Esmalt tuli mulla seest välja kaval tuulutus-süsteem, mis oli laotud telliskividest. Tuulutuskanaleid oli eraldi tubades kaks.

Põrandatäite eemaldamisel tuli välja tellisest võlv, mis oli tegelikult üllatavalt heas seisus. Paraku ei olnud plaanis seda kuidagi sinna jätta ja kerge vaevaga sai siiski lammutatud, paar lukukivi eemaldada ja võlv vajuski kokku. Nähtavale tuli ka puhastusauk, mis oli millegipärast kinni laotud. Puhastusauk sai lahti kaevatud, õue sügavam auk tõmmatud ja algas tühjendamine.

Alles jäänud huumusekiht oli üle meetri paks ja ilmselt polnud kunagi seda lõpuni ära puhastatud. Sellest pisikesest august polnud see lihtsalt võimalik ja saladuseks jääb üldse, kuidas ja kas seda kasutati, sest alguses ei olnud õuest võlvi üldse näha. Täite eemaldamise muutis eriti mõnusaks pinnasevesi, mis muutis kogu massi üheks hõljumiks. Kui kusagil hakkas lootuskiir paistma, sai kiirelt jalge alla visatud mõni kivi, et põlvini s…a sisse ei vajuks.

Umbes kaks meetrit allapoole põrandast tuli lõpuks savikiht vastu. Pinnasevesi aga selles tasapinnas oli kiirelt tagasi tulema ja iga päev tuli paar ämbrit välja tõsta, et üldse saaks midagi teha. Rohkem enam ei kaevanud, kui vastu tuli üks palk, mis on ilmselt drenaažiks. Puhastusaugust eemaldasin lahtised kivid ja järsku oleks keegi justkui hammustanud tüki ära, sest paari võlvikivi eemaldamisega lagunes ka osa ülejäänud müürist.

Paranduse plaan oli lihtne — ohtralt ja kiirelt palju betooni ning Fibost välisseinad püsti. Armatuuri sai alumisse kihti mehiselt pandud ja 20 kotti betooni kadus väga kiirelt. Järgmisel päeval ladusin üles sebiolematu kiirusega ruumipoolse seinajupi, mis tuli omajagu kõver ja paras lego, sest ühtegi kivi ei hakanud lõikama sobitamiseks. Kahe kivikihi vahele läheb täiteks betoon ja kivitükid, sest iga nurka lõigata pole mõtet. Lisaks saavad olemasolevad maakivid sedasi omale toe alla.

Pärast müüriladumist tuli õhtul kohe vihm selga ja hommikuks oli veetase betooniga samal joonel. Lampkast ujus ning veega tuli taas võitlusse asuda. Hoonesse tuli vesi sisse kusagilt kõrvalt, vana lampkasti maakivist müüri vahelt. Mis siis ikka — vesi välja ja tagasi täitma.

Vanad kivid läksid otse savile ja kruus vahele — paar kihti tuli sedasi vanu kive. Edasi lisasin rohkem kruusa, lasin pinnasetihendajaga üle ning tihendasin sedasi kihtide kaupa. Lõpuks peaks hea saama küll ning tühjast august on vaid mälestus, mille peale võib rahumeeli uue põranda ehitada.

Kahjuks kulda ei leidnud, küll mõned mänguasjad ja tsaariaja märgiga taldrikukillud. Meie maja asub savisel pinnal — millist vaeva pidid küll kunagi inimesed käsitsi nägema. Tööd tuli kiirelt teha ja suvisel ajal, sest isegi seekord ei olnud midagi sadanud mitu nädalat ja pinnasevesi oli pidevalt põhjas. Samas oli ehituslikku tarkust, et rajada tuulutus ja võlviga saadi tugev konstruktsioon. Austusväärselt muljetavaldav! See auk sai lapitud. Mõne aasta pärast ootab teisel pool maja sarnane töö.