Pool majast on järgmine eesmärk ehitustööde kavas. Taaskord tuli tõdeda, et olukord on hapum kui alguses paistis ning tööd on rohkem kui oleks lootnud. Ettevalmistused edasiseks ehituseks toimusid vaikselt talve varjus.

Kui jaanuaris kirjutasime unistustest, siis osa pliidi soojamüürist ja ahjudest olid juba lammutatud. Küttekolleteks oli hunnik kive, mis seisid püsti tahtejõul ning millele toetus arvestatav osa maja raskusest. Lammutamist alustasin seekord üldse teise korruse n-ö suvetoakarbist, kus oli ka üks ahi. Eesmärk oli vähendada sealset koormust. Lammutamisel oli näha, kuidas poolest ahjust polnud tuli läbi käinudki, korstna juurest oli kahtlaselt must ja laelagi liialt lähdal. Koldekivid olid pudedad ning need tuli labidaga kokku korjata. Mis olid enam-vähem terved, need jätsin alles, et esimesele korrusele kamina kest laduda. Eeskujuks võib võtta sama ahju ning toonasele ajastule kohaselt ikka karniiside ning erinevate astmetega.

Esimesel korrusel lõhkusin välja kõik küttekolded ja sai kinnitust, et ega nendegi jaoks erilist vundamenti rajatud ei oldud. Kamina lammutamine käis väga kiirelt, sest suurte tükkidega sai kivikamakaid välja tõsta. Alles jätsin jupi pliidi soojamüürist, mis töötas kandva postina, kuniks uue seina tagasi laon. Segu, mida ladumisel kasutatud, oli oma koostöö ammu lõpetanud.

Suure toa ja väikse toa vahel oli üks imelik seinajupp, mis on hiljem laotud, ilma ühegi sidumiseta ning selge mõraga. Kui ülevalt said kivid võetud, siis võis kogu seina taaskord pikali lükata. Kahtlustan, et kunagi oli sama koha peal sarnane ahi nagu sealpool, kus hetkel elame. Ülemine palk oli vasakust nurgast põlemisjälgedega, mis võis olla ka põhjus ahju lammutamiseks. Asemele oli siin hiljem laotud plekist kestaga ahi ning kamin oli ka hilisem nähtus.

Alles jäi ainult üks auk ja nn vundament varasemast ahjust. Tegelikult oli maa sees rohkem maakive, mis viitavad kunagisele suuremale ahjule. Eelmine pererahvas ei olnud seda majapoolt eriti kasutanud ja ilmselt olid kamin ning ahi u 70ndatel ehitatud. Seintelt sai maha lükatud ka enamik krohvi, et veenduda, kas on palgikahjustusi ning võimaldada palgivahetust. Kõige efektiivsem viis krohvi eemaldamiseks oli raudkangiga krohvimati kangutamine ja koos sellega tuli  krohv maha.

Viimane pingutus oli pinnase välja kaevamine, mida oli suurusjärgus 45 m³. Laupäevaks tulid enamik tantsurühma meestest, ja mõni naine, kohale ja viskasime maja tühjaks. Panin hommikul kell 11 sauna kütte ja kuueks sai sauna, vahepeal sai töö tehtud. Suur tuba oli mõnusam, sest ruumi jagus ning kive oli vähem. Väikestes tubades oli tunne, nagu keegi oleks kive peoga laiali visanud. Kui viitasin eelmisele oletuslikule ahjule, siis tundub, et pooled lammutuskivid olid seal põrandas täiteks laiali loobitud. Jäi veel WC võlvi all paiknev huumuskiht lähiajal tegelemiseks.

Siiras tänu kõigile abilistele, kelleta see töö oleks paras piin olnud. Mõeldes selle peale, et vannitoa osa kaevasin üksi mitu nädalat. Kasulik otsus oli transportöörlindi rent – selleta oleks vast ühe toa ainult puhtaks saanud. Kui võtta reede õhtul, läheb kirja üks rendipäev hinnaga 15 eurot.

Maja ümber oli nüüd iga akna all korralik kuhila, mis tuleb sealt ka minema saada. Talv otsa on neid kive, puitu ja nüüd pinnast välja loobitud. Aprilli keskel, kui maa on ära tahenenud, saab lasta mõnel traktoril selle kõik laiali vedada. Hetkel ei taha isegi murutraktor lauakoormaga eriti edasi liikuda.

1 tenderpost – seinaava servas olev vertikaalne tugi palgist või prussist