Sarnaselt kandekonstruktsiooni kahjustustele on maja sees peamine mureallikas  niiskus. Eraldi probleem on aurud majasisestest tualettidest. Meie maja võiks olla n-ö õpikunäiteks sellest, mida suudab teha ainuüksi veeaur.

Sarnaselt välisperimeetrile on kahjuks läbi ka siseseinte alumised palgid. Osalt on seda põhjustanud varasem pesemiskoht, kust vesi ja niiskus liikusid oma teed; teisalt ka eelnevalt mainitud tualettruumid.

WC kahjulik mõju

WC mõisa-aegses kapis

Majas oli kaks WCd – üks uhkem kui teine. Arhitekt ütles kohe, et meil on majas mõisast pärit WC ehk n-ö kapilahendus. Esimesed WCd olidki kappi rajatud ja väga pisikesed. Ma ei ole jõudnud veel selle ümbrust lahti kaevata ning selgusetu on, kuidas pidi käima tühjendamine. Poti alt aga liikus üks tellisest laotud kanal korstnani, mis täitis ilmselt tuulutuse rolli. Kuid kõik põrandalauad ja lähimad palgid olid mädad, lauad murdusid nagu küpsised. WC-kapi eemaldasin ja pärast restaureerimist leiab see kasutust pesumasinakapina.

Kui maja ostsime, oli paralleelselt projekteerisimel ka Ahja mõis ning kuidagi oli vaja lahendada sisekujunduslikult koristajakapid. Kuna mõisast oli see kodu kapp ilmselt pärinenud, said uued kapijoonised tehtud meie WC järgi.

WC lampkast

Teine WC oli trepi alla peidetud ning selle tarbeks on laotud eraldi võlvid ja välisseina kaudu sai kuidagi tühjendada. Võlvid on tegelikult üllatavalt heas seisukorras, kuid vuukide vahelt on palju sideainet läinud oma teed. Lähedale müüritisele toetunud palgid on läbi kõdunenud. Fotolt on isegi näha, kuidas palgile on tekkinud valge rant, mis annab aimu imendunud ainetest ja niiskusest. Palgialuste telliste vuugid on tühjad.

Sama koht pärast kahjustuste eemaldamist

Alumine palk ennem lammutust

Sama võlvi juures oli seinajupp köögi ja WC vahel. Parempoolselt pildilt on näha pärast esmast eemaldamist, et palgist ei olnud midagi alles. Lahtivõtmisel selgus, et ka teine palk oli paremalt poolt seest läbi mädanenud, kuigi visuaalselt tundub olevat igati korras. Eemaldasin lahtised kivid ja segu ning alles jäid suuremad maakivid. Vundamendi  korrastamiseks kulus kuus kotti betooni.

Kivisein olematul vundamendil

Vana köögi sein enne ja pärast krohvi eemaldust

Võib tunduda ebaloogiline, aga millegi pärast tundus selline lahendus kunagi mõistlik. Ülemisel fotol on ilmselt raske aimata, millised praod on pundunud krohvi taga. Pärast krohvi eemaldamist olid ülemises tsoonis kivid sedavõrd lahtised, et neid võis käega ära korjata. All nurgas olid kivid samuti vajunud ja ülejäänud seina hoidis üleval ainult uksepost. Kiviseina taha oli tehtud mingi dušilahendus, mis koosnes alusvannist ja kile oli puitseinale löödud. Loomulikult oli kõik ümbritsev puit märg ja mäda sh ka tellisseina vundament. Palgi all oli paar rida telliseid, ja kõik.

,,Vundament” – palk, millele toetus tellissein

Olematu pesuruum

Nimetagem seda lahendust, kuidas tahes, aga eks inimesed on alati ihanud paremaid elutingimusi ja alati ei ole need parima tulemusega.

Dušinurk asus vasakul pool palkseina juures

See nn dušinurk asetses ülal oleva pildi vasakus nurgas, kus all palkseinas “haigutab” auk. Pärast kile eemaldamist vaatas vastu palksein suurete aukudega, mille vahele olid rotid teinud endale pesa. Sisuliselt oli vesi leidnud endale tee neljas erinevas suunas ja kõik seinakonstruktsioonid tuli lammutada. Ahju-uks, mida näha, on tegelikult veepaja kütmiseks ning selle taga on omakorda tagumise ruumi leso.

Vannituba planeerides lootsin alguses, tellisseina kasutada, kuid küttekolde eemaldamisel nägin kõrvalruumidesse ja tuli seegi maha võtta. Alusvundament nurgas ei olnud kõige tugevamate killast.

Veeaur

Uude vannituppa ei ole ma jõudnud soetada veel meelepäraseid ventilaatoreid ja sedasi on võimalik teha mõningaid katseid. Tõin paar nädalat tagasi vannituppa hüdromeetri mõõtmaks õhuniiskust. Pärast pesemist on ruumi õhuniiskus üle 80%, normaalseks loetakse 40-60 %. Vannituba on küttes, kuid ventileerimata ja alles pärast 48 tunni möödumist langeb õhuniiskus alla 60%.

Tulles tagasi selle veepaja juurde, siis kunagi oli seal tuli all ilmselt iga päev. Vanasti olid talud soojad paljuski selle pärast, et kõik söök valmistati puupliidil ja tuli oli enamiku päevast pliidi all. Talvisel ajal keedeti toas ka loomadele sööki ning sedavõrd suur pada eraldab keemisel väga palju veeauru. Saunas on sama suur pada ja kui vesi hakkab keema minema, on kogu ruum auru täis ja alles see muudab ruumi soojaks. Kuhugi pidi see veeaur liikuma ja tekitama oma kahjustusi.

Miks on lauad käiguteel?

Ülemine foto on tehtud enne ostu ja selle suure sodi sees ei mõelnud väga, miks on lauad käiguteel. Tegelikult oli kasti kõrval, vammuste all,  üks luuk, mis täitis ventilatsioonifunktsiooni ja selle ümbert oli kogu vahelagi mädanenud. Kahjustunud olid ka vahelae talad köögipiirkonnas, sest püsiv õhuniiskus ei andud võimalust konstruktsioonidel kuivada.

Kahjustunud vahelae konstruktsioon

Välja tuleb vahetada vähemalt kolm vahelae tala ja rajada uus vahelagi. Kogu köögi alas on paljud palgid ka pindmiste mädanike kahjustustega, kuid nende väljavahetamine ei pruugi olla ilmtingimata vajalik pärast mädanenud osa eemaldamist.

Pärast kahjustuste lammutust

Aasta tagasi oli maja keskelt kahjustatud konstruktsioonid eemaldatud. Mingil hetkel olin kaevanud augu, mis ulatus puhtast põrandast 1,6 m sügavusele ning vastu vaatas üks palk, mis oli ilmselt veesoone drenaažiks pandud. Keerasin pilgu üles ja 8 meetrit kõrgemalt nägin harjapärlinit.

Kokkuvõtteks..

..on vana hoone kõige suurem kahjustuste põhjus niiskus. Kahjuks ei ole kahjustuste põhjust võimalik hinnata enne konstruktsioonide avamist. Lugeja võis ilmselt isegi veenduda mõingate fotode põhjal, mis oli tehtud enne lammutust, et ei ole hullu midagi. Pigem on ametialane kogemus õpetanud, et kui silmaga on näha väike kahjustus (loe: kõrvalekalle normaalsusest), siis tegelikult on selle taga väga suured ja kulukad probleemid. Lihtsamad parendused on nähtamatud ja tulevad välja alles avamisel. Varasem kogemus annab ainult eelhinnangu, kus ja mis probleemid võivad ilmsiks tulla.