Lammutades tekkis vahel küsimus, kaua võib ja mis saepuru otsa sattunud oleme. Mõeldes hoone kahjustustele, siis tegelikult kõik on igati loogilised ning levinud vanadel hoonetel. Alumise palgi vahetus on igal vanemal majal peaaegu kohustuslik ja akna alused kipuvad ka läbi olema. Vaatame korraks tagasi erinevatele kahjustustele ja nende põhjustele.

Üleval oleval plaanil on markeeritud suuremad kahjustused, mida kirjeldavad järgmised paar blogipostitust.

Vundament

Üldlevinud kahjustused vanal vundamendil on ebaühtlane vajumine, pudenenud sideaine kivide vahel, liiga madal vundament ja kaitsmata serv. Tänapäeval laotakse vundamenti valmis blokkidest või valatakse armeeritud betooniga. Siinkohal tuleb aru saada materjali käsitlusest ja ajaloost. Betoon on siin maal suhteliselt uus materjal ja hakkas rohkem levima koos raudtee arenguga.

Eestis hakati tsemendi tootmise vastu huvi tundma 1860. aastate lõpul, kui Kunda mõisa omanik John Girard de Soucanton tegi esimesed katsed valmistada kohapealsest merglist ja sinisavist tsementi. 1870.a. toodeti juba esimesed tonnid tsementi. Vanasti pandi esmase vundamendina kivi palgi alla, hiljem kaevati kraav ja loobiti kive täis. Kuna sideaine oli kallis ja seda oli vähe, siis alles ülemine osa laoti. Maa-aluses osas on kivid lihtsalt ilma sideaineta ning lahtiselt.

Ideaalis peaks olema laotud kaks rida kive ja vahe täidetud segu ning kividega, nagu näha ülemisel joonisel. Meil on aga kaks  kivirida ning nende vahel sees lahtised kivid. Üksnes pealmise kihi kivid  on seguga pandud. Täna on plaan kogu lahtine osa eemaldada ning uus täide koos seguga tagasi paigaldada. Enne ei saa ka palgivahetust teha, sest nii kui tahaks midagi toestada, laguneks kõik laiali.

Teine probleem on varasemad läbiviigud. Maakivi vundamendist on torude läbiviimiseks lihtsam eemaldada kivid kui hakata puurima. Kuid siinkohal tuleb lähtuda põhimõttest – võta, aga pane tagasi. Vaadates, kuidas kivid on laotud, siis igaüks pakub tuge teisele ja kui võtad midagi ära, siis ega see toru hoia kõrvalolevaid kive paigal. Kõik sellised läbiviigud tuleb tamponeerida ehk tänapäeva mõistes valada betoon torude ümber.

Eemaldasin lahtised kivid ja samale kohale paigaldasin tulevikku vaadates maakütte magistraalidele paigalduskõrid. Torude ümbruse valasin betooni ning ladusin kivid tagasi. Betooni läks alumise tasanduskihi rajamiseks pea 800 liitrit. Betooni on praegu näha, kuid pole hullu, sest tulevikus on samas kohas liiva tagasitäide veranda aluspõrandas.

 

Alumine palgiring

Alumine palk on vahetus kokkupuutes kivipinnaga ning pinnasest tulev niiskus hoiab pidevalt alumise palgi märjana. Tegemist on ka kahe erineva materjaliga ning temperatuuride erinevusest tekib lisa ondents. Soklilaua negatiivne või vähene kalle kogub niiskust ning laua all oli tihendamiseks kasutatud savisegu.

 

Mõõtes alumise palgi niiskussisaldust, küündis number kohati 30%, kuid järgmise palgi niiskussisaldus oli alla 20%. Olen tänaseks kogu majal alumised lauad eemaldanud ja vaatepilt on sarane. Alumisel pildil on hea näide, kuidas kunagi on palki vahetatud, aga endiselt pole hüdroisolatsiooni paigaldatud ja seegi palk on mädanikukahjustustega.

Mõlematel seinaosadel oli soklilaud olematu või negatiivse kaldega ja sellest tulenevalt niiskuskahjustused suuremad. Ainus ravi on alumise palgi vahetus ja hüdroisolatsiooni lisamine. Peasissekäigu poolses osas tuleb muuta ka vertikaalplaneeringut, et saaks maapinna taseme vähemalt 300 mm allapoole soklilaua alumisest servast.

Välisseinad

Välisseina probleemid on enamjaolt seotud sadevee sattumisest konstruktsiooni ja puudulik sadevete ärajuhtimine. Puitkonstruktsioonid on vastupidavad, kui nad püsivad kuivad ning saavad hiljem kuivada. Levinumad kahjustused asuvad akende all ja erinevates neelukohtades.

Magamistoa akna all asus varem üks põõsas, mille eemaldasin kohe pärast talu võtme saamist. Põõsas hoidis enda lähedal hästi niiskust ja okstelt tilkus ka aknalaua vahelt seinakonstruktsiooni vett. Kahjustustele viitas väikene auk voodrilauas.

Voodrilaua taga ei oodanud midagi head, aknaalune oli läbi mädanenud alumise palgini. Laudise taga on ilmselt linaluupuru, mis peaks olema soojustuseks või tuuletõkkeks. Seal puudus tuulutus ning sedasi ei saanud laud ega palk hiljem kuivada.

Üks põõsas on hävitanud terve seina. Tunnistan ausalt, et kiiruga sai eelmisel sügisesl käepärastest vahenditest sein kokku lapitud ja salvestatud teadmine, et tulevikus tuleb siin terve seina ulatuses aknaalused palgid välja vahetada. Palkseina kahjustusi ei saa hinnata ühelt poolt, vaid avada tuleb mõlemalt poolt. Toapoolne palk on ilus, kuid seda ainult viimased paar-kolm cm.

Kokkuvõtvalt on viis aknaalust täitsa läbi, kolm vajab väiksemat plommimist ning neli on esmavaatlusel enam-vähem rahuldavas olukorras.

 

Kahjustunud kohtades tuleb palk välja vahetada või plommida. Puud ja põõsad ei tohi olla hoone vahetus läheduses. Akna alla tuleb paigaldada veeplekid, mis on paigaldatud aknaraami alumisse ossa faasitult. Vesi peab saama ära liikuda sujuvalt kuni maapinnani.

Katus tundub hetkel olevat korras, kuid kunagi on veranda katuseneel läbi jooksnud. Vesi sattus seinale ning meetri-pooleteise raadiuses on ülemises osas sein kahjustunud. Peasissekäigu juures on ühes kohas sarika alumine palk mädanenud, mis viitab ka läbijooksule.