Koju tulles ja hommikul ärgates loodetakse ikka, et tuba oleks soe. Meelest oli juba see aeg lapsepõlvest läinud, kui hommikul ei tahtnud voodist välja ronida, enne kui keegi pliidi alla oli tule teinud. Sarnane oli olukord talvel koju tulles, kui tule allategemise järel oli minek õue lund rookima, selleks et saada sooja. Siis oli vaid unistus soojast kodust, nüüd tuleb see endale ehitada.

Algne küttelahenduse idee oli veesärgiga pliit ja kaminasüdamik. Sellest pidevast kütmisest on meeles mõnus praksumine. Just see loob kodutunnet. Kuna vesipõrandaküte vajab sooja vett, tundus selline lahendus olevat õdus. Pärast eelmist talve sai katlakütja ametist isu täis. Rohkem pani mõtlema aga tõsiasi, et sügisel sai ostetud 10 ruumi puid hinnaga 30 eurot ruum. Teine sama kogus tuli talve jooksul juurde osta ja kallima hinnaga. Praegu küsitakse kuiva puu eest 45-50 eurot ruum ja talvel võib see veel kõrgem olla. Kui kunagi peaks valmima tselluloositehas, siis see kergitab kindlasti küttepuude hinda. Seega praegu on odavam kütta elektriga, kui kasutada erinevaid soojuspumpasid ja enda metsa pole puude võtmiseks.

Kuid pannes erinevad variandid numbritesse – mis on soodsaim lahendus?

Keskküttesüsteem veesärgiga puuküttel eeldaks: akumalatsioonipaaki (1200-1500 €) koos tarbevee siuga, keskkütte kaminasüdamikku (1200-2500 €), kamina ehituseks kaltsiumsilikaatplaati, krohve jne (500 €), pliidi kütte-elementi (100 €), 4 T termoventiile kaks tk (140*2=280 €), segamissõlme (240 €), paisupaaki ja muid abimaterjale (500 €). Kogu süsteemi maksumus on vahemikus 4000-5500 €. Pigem küündiks süsteemi maksumus 6000 euroni ning süsteemi toimimiseks vajalikud puud kütteperioodil, 15 ruumi kindlasti. Aastane küttematerjali kulu on 18*45=810 €, lisaks elekter suviseks perioodiks tarbevee soojendamiseks.

Klassikaline alternatiiv oleks ehitada kaks uut ahju. Ahjude hinda on võimalik lakke kruttida, kuid arvestades põrandapinda on ühe soojust salvestava ahju hind vähemalt 4500-6000 eurot. Ahjude maksumus kokku 9000-12 000 eurot ja küttematerjali kuluks kindlasti rohkem 20*45=900 eurot, lisaks tarbevee soojendamine.

Kaalukausile jäävad kõrgema efektiivsusega soojuspumbad ehk õhk-vesi- ja maasoojuspump. Soojuspumba puhul tuleks valida tarbeveeboileriga ning pigem inverteriga mudel suurusjärgus 10 kw. Sobilikud seadmed jäävad hinnaklassi 6000-7500 eurot, pluss paigaldus suurusjärgus 1000- 1500 eurot. Õhk-vesi-süsteemil on aga kaks miinust. Soojuspumba efektiivsus on otseses seoses välisõhu temperatuuriga. Alates sellest kuust on lubatud turule paisata uue külmainega (R410A) seadmeid, mis kergitab ka toote hinda. Kuid tehnoloogia täiustub ja erineva külmainega on üha rohkem võimalik energiat kätte saada ka väga madalal temperatuuril. Teine paratamatu miinus on seadme välisosa, mis enamikel tootjatel on justkui üks kole ventilaatoriga põrsas ja müriseb. Alpha innotecil olen ainsana näinud välisosasid, mis on ka ilusad. Konkreetne pakkumine Alpha-innotec õhk-vesi soojuspumbale L12Split on7668 €.

Üha rohkem kaldun aga maasoojuspumba valiku suunas, sest hoone väliselt pole midagi näha ja maast ammutatav enerigia on stabiilsem kui õhust saadav tulem. Maasoojuspump on oma olemuselt samas hinnaklassis õhk-veega – sõltuvalt mudelist ja lisadest on pump 500-1000 kallim. Maasoojuspumba lisakulu on pinnasesse paigaldatav maakontuur ja selle täitmine suurusjärgus 1500 €. On pakkumine mudelile Nibe F1255-12 koos 180 l tarbeveeboilegiga summas 11 964 €. Võrreldes õhk- vesi soojuspumbaga on hinnavahe liiga suur ja ei tea, kas loodetav sääst 20 aasta lõikes tasub ikka ennast ära. Soojuspumba norm elektrikuluks loetaks ligikaudu 150 eurot kuus kuue kuu peale ehk 900 eurot aastas.

Senikaua kui mõtleme, mis lahendust valida ja edasi arvutame, võtsime vahelduseks appi õhk-õhk-soojuspumba Mistubishi Electic MSZ-FH 35. Tulles tagasi selle puude hinna juurde,  olime valiku ees – kas osta 1000 euro eest puid ja koguaeg kütta, teadmata kas meie küttesüsteemid sellele üldse vastu peavad, või leida muu lahendus. Kole oli vaadata septembrikuu elektriarvet, mis küündis saja euroni. See aitas kaasa soojuspumba ostule ning sundis auke lappima, millest on juttu mõnes tulevases postituses.

Õhk-õhk soojuspump vajab avatud ruumi ja sopilises ruumijaotuses ei suuda tagada ühtlast temperatuuri. Sõltuvalt mudelist suudavad need kütta suurusjärgus 100 m² ja sopilisemas jaotuses on vaja kahe siseosaga mudelit. Teades oma ruumide pindala ning netoenergiavajadust vajasin mudelit, mis suudaks välja anda 4 kW energiat võimalikult madalal temperatuuril. Sarnaste pumpade hinnad jäävad hinnaklassi 1300-1700 eurot koos paigaldusega. Kallimatel mudelitel on rohkem funktsioone ning garanteeritud küttevõimsus ka -25 kraadi juures.

Valisime pigem selle kallima otsa mudeli Mitsubishilt mitmel põhjusel. Siseruumis on õhuvoole võimalik suunata igas erinevas suunas (ainsa mudelina on võimalik siselabasid kahes erinevas osa võimalik juhtida), on väga madal müratase 20 dB, parim küttevõimsus -25 kraadi juures. Paar päeva on ta meil seinas olnud ja on tõesti vaikne, külmkapp teeb ka kõvemat häält. Magamistoa ja elutoa vahel on uksed avatud ning öösel ei ole midagi kuulda, kuid ühtlaselt on ruumis soe. Seadistusi tuleb veel veidi sättida, et magamistoa temperatuuri kõrgemaks saada. Praegu tekib õhukott vahekoridori ja temperatuuride vahe on kaks kraadi. Ent tõde selgub paari kuu pärast, kui vaatame elektriarvet.

Kõikidest valikutest on mugavaim valik maasoojuspump ning hinnavahe kuni 2000 eurot on veel vastuvõetav võrreldes õhk-vesi soojuspumbaga. Suurema summa puhul tekib juba küsimus tasuvusajas ja kompromissides. Elame ühe talve selle õhk-õhk-soojuspumaga üle, kogume erinevaid pakkumisi mõlema pumba paigalduseks ning täpsustame küttelahenduse projekti. Puudega kütta kogu maja on siiski liiga kallis, kuid kööki tuleb siiski pliit, kus saab süüa teha ja soojamüür annab vähemalt mingi toe lisaks.