Algusest peale on vannitoa kujundamisel olnud mõte, et võiks midagi huvitavat sisse pikkida. Lihtsalt valge plaat seinas tekitaks n-ö haiglatunde, kuid loovad ideed arenevad üksnes töö käigus. Kuidas plaate paigutada, mis detailid oleks omavahel seotud ja milliseid materjale kasutada?

Kasutatavate plaatide kogus ja hind määras ära paigutuse. Kui uue vannitoa planeerimisel arvestada kohe plaadijaotusega ja ehitada vannituba näiteks selle järgi, siis sealt saab mõõdud tuletada. Meil oli aga vaja olemasolevasse kuidagi asi ära mahutada. Kui näen kusagil plaaditud ruumi, kus on nurgas ebaproportsionaalsed väiksed tükid, siis see näitab, et plaatija on jätnud mõttetegevuse vahele.

Pärast lae valmimist sai plaadid vannituppa tassitud ja lahendus tuli iseenesest,  lähtusime paigutatavast mööblist ja detailidest. Alla tuleb kolm rida suuri plaate ja ülemine osa saab viimistletud Saviukumaja peenviimistluskrohvi ja Oikolaktiga. Kui põhiruumiga oli lihtne, siis dušinurga osas oli alguses mõte kasutada teistsugust plaati. Paraku ei meeldinud selle toon kuidagi ja asi läks kunstiks kätte ära.

Erinevatest tükkidest sai kokku voolitud mosaiik. Alguses püüdsin relakaga lõigata, kuid selle ajaline kulu ja närvid polnud seda väärt. Rendist sai võetud elektriline plaadilõikur ning töö edenes kordades kiiremini. Vesilõikuse tulemus oli kohati kehvem kui relakaga. Sellega lõigates pidin iga detaili külge kinnitama juhtlati pitskruvidega ja siis selle välja lõikama. Vesilõikusega sai järjest lasta, kuid lõikeviga võis olla kohati kuni 5 mm. Probleem oli pehmes (õhukeses) kettas ning mõnes logisevas detailis, mis kiskus lõigatava detaili kiiva. Paar õhtut pusimist ja kahe seina jagu tükke said valmis. Koos mõttetöö, relakaga pusimisega, paigaldusega jne kulus aga kahe ruutmeetri peale pea kaks nädalat.

Viimast nurka plaatides olin õnnelik, et tervet seina isegi suurte plaatidega ei teinud. Olen varasemalt väljendanud oma kriitilist arvamust 100 mm ploki ladumisel. Mosaiigi paigalduse ning kiiludega oli vaja perfektset siledat pinda, milleks kulus 25 kg segu. Seda on liiga palju, kuid plaadipind sai sirge. Kasutasin valdavalt Ceresit CM 12 valget segu, kuniks seda oli. Kui otsa sai, tuli võtta Mira valge, sest Tartus ei olnud enam üheski poes laokaubana CM 12. Valged segud sai valitud kahel põhjusel. Looduskivi soovitatakse valge plaadiseguga paigaldada ja sama segu oli aluspinnaks krohvile. Tavaliselt on plaadisegud hallikad ning võivad jääda läbi kumama.

Ettevalmistustööna sai plaadi katteta jäänud pinnad plaatimisseguga üle tõmmatud. Kui tahta vannitoas krohvida ja teha korralikku hüdrot, siis plaatimissegu on selleks vahenakkekiht. Krohv ei taha hüdrole hästi nakkuda. Esimesed iluliistud on ka oma koha leidnud. See annab lootust ruumi valmimisele.

Õues valitseb mõnus suvesoojus ja õhtupäikegi kütab eesruumi soojemaks kui 25 kraadi. Segukotil on kirjas, et töötemperatuur olgu vahemikus 5-25 plusskraadi. Mõnikord oli üle 27 kraadi ruumis sees ja pärast seda tuli hakata öist jahedust püüdma. Näiteks ühes nurgas, kus mingil ajal paistab päike peale, oli plaatimisegule mõrad sisse tõmmanud liig kiire kuivamise pärast.