Üha kõrgemal käiv päike ja tärkav loodus annavad seletamatu jõu toimetamiseks. Tuppa saab alles siis, kui päike on vajunud looja. Nõnda see rikkus majja toodigi? Rikkusest on tegelikult olukord kaugel, mõned tegemised võtavad lihtsalt aega. Ei tasu stressata, kui täna valmis ei saa,  teeb nii, kuis jõuab. Viimased paar nädalat on möödunud siiski ajaga võidu joostes.

Märtsis mahavõetud palgid vajasid koorimist, sest kevad on selleks ainuõige aeg. Näiteks eelmisel suvel maja taga langetatud kuusk oli veel sel kevadel märg. Lükkasin koore maha, proovisin palgi lõikamist ning nüüd istun sellel pakul ja panen oma mõtteid kirja. Paari nädalaga on see pakk rohkem kuivanud kui varasema aastaga kokku.

Kui pidasime pulmi, ehitasime selleks eraldi kuuri ning kasutasime servamata lauda, mida tuli koorida. Toona tegime seda tööd juunis-juulis ning see oli kordades raskem võrreldes selle kevadega – oli kuivanud kinni. Alumine koor tuli raskelt ära, aga mida ladva poole, siis värskemat koort oli lausa lust maha lükata. Kuuske on tegelikult lihtsam koorida labidaga ning korraga saab rohkem koort maha. Männi koorimist alustasin ka labidaga, kuid pärast ühe palgi koorimist olid käed väsinud, selg valus jne. Läksin poodi ja võtsin liimeistri, töö oli kordades efektiivsem ning polnud pooltki nii konti murdev. Mõni viskas nalja, et pane karjus ümber ja lase kitsed kallale. Talunik kelle käest palgid võtsin arvas, et nad ei taha mändi, aga paaril korral kalpsasid tema enda kitsed üle tara ning järasid tema värske palgi koort.

 

Kui eelmises postituses rääkisime teeoludest, mis ei kannatanud kriitikat, siis soojaga taastus kandevõime. Höövelgi on mitu korda üle käinud ja iga päev on lootus, et võetakse massipiirangu märgid maha. Siis saab betooni tuua ning vannitoa põranda ära valada, lootuses jaanipäevaks selle ruumiga ühele poole saada. Viimane nädal möödus eeltööde tähe all. Vedasin majja puuduva liiva 300 mm, paigaldasin torud ning 200 mm EPSi.

Liiva kiht peaks olema piisav kapillaarniiskuse tõusuks. Alumine soojustusplaat on EPS 100, mis peaks olema piisav veeauruimavust silmas pidades. Kui vaadata näiteks RKSi projekteerimisjuhendeid, siis võib paigaldada EPS 120, aga EPS 100 on vaieldav, kuna erinevus on komakohas ja ümardamises. Kihi paksus 200 mm on tänapäevaseid projekteerimistingimusi vaadates põrandakütte puhul ainuvõimalik lahendus.

Tarbeveetorudele sai peale tõmmatud Armaflex, mis summasummaarumina tuli odavam kui soetada eel-isoleeritud toru. Eel-isoleeritud torusid müüakse tavaliselt ka ainult 50 m rulli kaupa, mis paraku kuidagi ei sobinud. Vannile ning dušile sai paigaldatud 20 mm toru, muud tarbijad saavad hakkama 16 mm Aluplex toruga. Enamik ajast EPSi paigaldusel kulus aga toru kanalite lõikamiseks. Kui plaadid olid maas, surusin makropüssi toru liini kohale ja täitsin  tühimikud.

Tulevikus peaks kogu maja olema vesipõrandaküttel, kuid selleni läheb veel aega. Vannituba tahaks enne kasutada ning seepärast tuleb elektripõrandaküte lisaks. Omaette peavalu on põrandaküttekaabli paigaldus võrgu alla. Saame hakkama, küsimus on ainult selles, mitu tundi selleks veel kulub ennem põranda valu.

Jänesepuuridega sai ka algust tehtud ning esimest korda muru niidetud.