Suvel tekkis kahtlus, et mõned aknaalused ei pruugi olla kõige paremas seisus. Varasemas blogipostituses oleme pajatanud, mis vaatepilt ees ootas. Nagu arvata oli – maja teine pool väga erinenud. Palgivahetuse eelduseks on aga sobiv materjal.
Paremal olevast akna alusest sai raudkangiga läbi seina lüüa.
Lõunaküljest oli akna alt näha, et vesi on palgi ja laudise vahele sattunud mittetoimivast akna veelauast. Vee mõjul on mädanik ja putukad palgi peaaegu läbi järanud rohkemal või vähemal määral kõigi akende alt. Vana maja puhul võib juba ostu puhul arvestada sellega, et alumine palk on mäda ning seegi vajab vahetamist. Lõuna külje matsakam palk on aga 400 mm kõrge. Kust sellist saada?
Sobiva materjali leidmine mõlkus juba sügisest saati, kuid ühtegi pakkumist ja sobivad lahendust ei leidnud. Kui talv hakkas otsa saama, siis jõudis kohale, et nüüd on tagumine aeg leida lahendus. Läksin ja küsisin siis külapeal, kes teaks kedagi, kel infot, kust ja mismoodi saaks pikka palki. Enne uurisin liimpuidu hinda. Selle m³ hind on alates 500 €. Ligi 4000 € liimpuidu eest maksta oleks lihtsalt jabur.
Valikus olnud puud. Langeva puu esimene 10meetrine jupp oli juba ise 1,8 tm.
Üks külamees küsis 80 €/tm pika palgi eest ning teine 85€/tm seemnepuu eest. Otsustasin võtta viimase, sest korra väljavalitud palk tundus parem ja kodule ka lähemal. Räpinast saaks pikka palki ka kuival kujul alates 150€/tm, sellele lisanduks pikem transport. Võrdluseks saekaatris jääks materjali hind 160-190 €/tm, kuid enamikel on maksimaalne pikkus 8 meetrit, kuid oli vaja palki pikkusega 9,7 m.
Vana maja taastamisel on tänuväärt tööd teinud koolitamisel ning õppematerjalide koostamisel MTÜ Vanaajamaja. Nende trükisevaramus on selgitatud, kuidas varuda palke ning neid töödelda ja paigaldada, nt kodulehel www.vanaajamaja.ee iseehitamise rubriigis õppematerjalide all on koondatud seekohane väärt info. Metsas palgi otsimisel järgisin kolme põhimõtet:
- Palk on sirge, ilma nähtavate kahjustusteta ning ilusa laasumisega.
- Seinas oleva palgi aastane juurdekasv varieerub 1-3 mm ja langetatud puud mahuvad samasse piiri.
- Suure keerdkasvu ning ränipuidu osakaaluga palgid püüdsime võimalusel kõrvale jätta.
Enamik aega kulus sobiva palgi leidmiseks, sest kui hea palk leitud, pidi mõtlema, kuidas seda kätte saada. Võtsime maha ilusamaid seemnepuid, püüdes samas võimalikult vähe kasvavat noorendiku kahjustada. Välja sai need veetud traktoriga ühes tükis. Puud olid korralikult läbi külmunud ja nii mõnigi ladvaots lendas langetades pilbasteks. Paar puud sai maha võetud ja taas tuli külmunud palgi tõttu ketti teritada.
Kõige suuremat palki esimese päeva õhtul metsast välja ei saanudki. Puu oli nii raske, et traktor ei tahtnud kohe kuidagi koostööd teha, vähemalt tonnise palginoti veol. Väga tugevalt ei julgenud ka rapsida, muidu oleks saanud hea pildi pooleks läinud traktorist. Järgmisel päeval veeti kõik palgid tee äärde.
Kokku tuli natuke üle 8 tm materjali pikkuses 7-10 m. Eraldi “ooper” on palkide kojuvedu, sest nii pikka materjali ei saa igaüks vedada. Kui palk sulanud, lõikan materjali laffeti ja loodan, et ehk on sügiseks puit kuivanud. Ehk ei pea veel keskenduma plaan B-le…
Kodusadam 