Tahaks loota, et ajutised lahendused ei ole igavesed. Päris vannitoa ehitus võtab veel vähemalt kuu või kaks, kuid sel ajal tahaks siiski osa saada inimlikest mugavustest. Soojas ruumis vajutada WC-poti nuppu, pesta pesu ning käia vannis. Ajutine lahendus sai rajatud tulevase tehnoruumi ja WC ühisruumi.
Kohe kui Fibo-seintega sai ühele poole ning suured augud kinni, pöördus pilk ajutise vannitoa poole. Tehnoruumis tulevad kollektorid ja torud pinnapealsed ning paigalduse eelduseks on viimistletud aluspind. Plaaditud seina ja lae vahelise joone viimistluseks tuleb lubikrohv, mida oli mugavam paigaldada ilma laeta.
Esimene krohvikiht
Laekarkassi paigaldus ei ole keeruline, natuke metallkarkassiga pusimist ja paigas. Peavalu oli aga kipsi lakke saamine, milles kahe inimese rammust ning kätepaaridest puudu jäi. Esimene plaat sai kuidagi suure hädaga lakke, kuid see oli paras eneseületus. Teise plaadi puhul võtsime appi kavaluse, ning kruvisin nurgikud seina, mille peale sai plaadi ,,sahtlisse” lükata. Sedasi oli mugavam kips vastu karkassi suruda kiilude ja toore jõuga ning kruvid kinni lasta.
Esimesed plaadid seinas
Tehnilises ruumis tulevikus otseselt nn märga tsooni ei ole, kuid ka ajutiselt ei olnud hüdroisolatsioonist kahju – seda sai nagunii varuga ostetud. Plaatimine ei ole kunagi olnud meeldiv töö, sest alati tahtes parimat jääb iga väiksemgi ebatasasus hiljem häirima. Tegelikult seisneb kogu nipp segu kammimises ning piisavas ülekattes. Teoorias lihtne, kuid praktikas siiski paras pusimine.
Juhuslikult sattusin ehituspoes aga plaatimiskiiludele, mis aitavad saavutada paremat tulemust. Pakk eraldusriste on hinnavahemikus 5-8 €/ 100 tk ja distatnskiilud 8-10 € sama kogusega. Kammitakse segu paika, eraldusrist segusse ning plaat peale. Pärast kiilud vahele ning soovitud sile pind olemas. Plaate ei tohi sedasi ülemäära palju segusse suruda, sest väljapressivat segu on väga tüütu puhastada. Segu kuivades tulevad eraldusristid kerge koputusega väga lihtsalt ära. Algajale plaatijale hea abivahend ja pigem maksta need mõned eurod, kui vaadata järgnevad kolmkümmend aastad kehva töö tulemust.
Nädalapäevi tagasi sai tallist äraveetud suvel paigaldatud veetorud. Natuke nuputamist ja torud said majas taas sihipäraselt tööle pandud. Suvel tegin kogu torusüsteemi UPONORI Alupex-süsteemiga. Toote tutvustuses on öeldud, et ka pärast kinnipressimist võib liitmike liigutada. Torusid tuli ümber painutada, ringi keerata, et saaks uude ruumi kuidagi paika. Õnneks ükski liide järele ei andnud ning nii saimegi tuppa sooja vee ning veevarustuse pesumasinale, WC-potile jms. Kõrvaltvaatajale tundub ilmselt kogu torude rägastik üks utoopiline katastroof, aga kõik on surve all ja ei tilgu midagi.
Must plaaditud sein on tehnoruumi ala, sinine tulevane WC. Kõik kokku moodustab hetkel ajutise vannitoa.
Kulminatsiooniks oli loomulikult puuduv vann, mis rändas tuisuga tuppa. Peaks siinkohal mainima, et eesruumis on püsivalt + 7 kuni + 10 kraadi sooja. See pole aga piisav materjalide kuivamiseks ning enamik asju kuivas kaks korda kauem, kui tootja kirjeldanud. Vuukimise järel tuli plaate pesta mitu korda, sest kuivamata vuugisegu kippus juba puhastatud pinnale kanduma.
Kui ukse saab ka ette, siis võib pesemisruumis loota natukese kõrgemale temperatuurile. Vahest saab nüüd ka natuke rahulikumalt võtta ja planeerida olemasoleva situatsiooni järgi suurt vannituba. Taaskord tuleb suunduda ehituspoodi ja tuua vajalikud torud, liitmikud jms.
Kodusadam 