“Väike maja suurema sees” võtab kokku viimased poolteist kuud. Oktoobri alguses sai alustatud lammutustöödega. Selle lõppeesmärk oli vannitoa ehitamine. Ilusaks unistuseks oli saada jõuludeks valmis vannituba, kuid reaalsus on jaanuaris valminud seinad. Pika seina ladumise ajal tekkis paratamatult küsimus, miks seda nüüd nii suurelt oli vaja teha. Maja keskel polnudki ju enam seinu 🙂

Seinad otsustasin laduda FIBO plokkidest, et oleks kerge ja kiire. Alternatiiv oleks olnud ka kergseinad, kuid vaadates, kuidas tallis on närilised EPSi sisse korrusmaja rajanud, siis pigem osutus valituks püsivam materjal. Kuidagi on elu siiamaani sedasi veerenud, et pole müüri pidanud laduma. Weberi kodulehel uue FIBO efektploki tutvustuse järgi pidavat iga mees suutma seina laduda. Paraku, mida pakkumises kiiruga ei näinud, olid Läti BBR plokid. Pikalt polnud enam ka objektil 185mm kõrgusega plokke kohanud ja ega tulnud ka selle peale. Enne ladumist tekkis korra mõte, et ostaks uued, kuid kui juba materjal olemas, tuleb sellega töö ära teha.

Palkseina alla läks FIBO 5 – 150mm ja ruumisisesed seinad FIBO 3 – 100mm. Tegelikult piisaks ka FIBO 3st kandevõime osas, kuid näiteks helipidavuselt on FIBO 5 parema näitajaga, (osa vannitoast jääb ühe magamistoaga samasse seina ja sedasi tundus loogiline valik ka paremate näitajatega plokk valida). Hinna poolest olid Läti plokid esmalt odavamad, aga tegelikult tulid need kallima lõpphinnaga. Vana plokk on kõrgusega 185mm, Weberi plokid mõõdus 100 ja 150mm kõrgusega 250mm. Meetri pealt teeb see juba ühe lisaplokiringi, pluss sillused ja suurema segukuluga püstivuugid. FIBO efektplokil ei pea püstivuuki segu lisama ning töö edeneb kiiremini ja müürisegu kulub vähem. Hinnavõrdluses on Weberi plokk letihinnalt 10-15% kallim, kuid kaudsete kuludega on hoopis 25% soodsam.

Kui materjal olemas, ega siis muud jää üle, kui hakata laduma. Juba esimesel ringil sain aru, et minu ladumise saavutused ei küündi kaugeltki osavate müürseppade tasemele. Oskaja müürsepp pidavat päevaga laduma 80-100 kivi. Ise sain vaevalt ühe ringi ning poole väiksema koguse kividega hakkama. Laia 150mm kivi oli lust laduda, panid paika ja võis edasi liikuda. Väikest kivi loodi saada oli tõeline peavalu, kogenud mehed soovitasid laua toeks panna. Väikese kivi kaal ja saledus tegid töö raskeks. Lisaks abilatile panin värskelt laotud kivireale raskuseks suurema ploki ning tegin viimase loodimise juba lisaraskusega. Tagantjäreletarkusena oli 100mm ploki valik vale, sest igasugune freesimine teeb seina veel õhemaks. Sajane plokk sai tegelikult selle pärast valitud, et kui koridori poole laduda vanast tellisest nn dekoratiivsein, siis hakkab iga cm juba oluliseks muutuma.

Jõuludeks vannituba valmis ei saanud. Pigem oli laotud neli rida vajaminevast kolmeteistkümnest. Samas jooksin ajaga võidu, sest tallis oli veel ainus soojaveesüsteem ning oli ainult aja küsimus, millal see ära külmub. Esimesed paar ringi ladusin suvise seguga, kuid kui temperatuur oli napilt üle +5, tundus see kahtlane. Ostsin lisaks talvise müürisegu, millega võib töötada kuni -10 juures. Märgatav vahe oli tegelikult kuivamise kiiruses. Madalas plussis kulus suvisel segul umbes kolm päeva esmaseks kuivamiseks, kuid talvisega oli järgmiseks päeval kivi kinni ja enam ei liikunud.

Vesi külmus tallis ära jaanuari keskel ning hüdrofoor kolis lõpuks majja. Kui seintel oli piisavalt kõrgust, leidis WC-pott ka akna all oma tulevase koha. Kuna materjali arvestus oli tehtud FIBO efektplokiga, siis viimane rida tuli ikka puudu ja ostsin juba tappliitega toote. Esialgu jääbki müür kõrgusele 2,6 meetrit ja pigem tuleb maja keskel lagi madalam, et saaks mugavalt torusid ja kaableid vedada.