Pikalt vaikust ei tähenda loobumisvõitu, vaid rassimist, millel ei näi lõppu paistvat. Eelmises postituses oli läbimängitud ruumilahendus uues vannitoa asukohas. Edasine aeg kulus lammutamisele, kaevamisele ning lõpuks vundamendi rajamisele.

Oktoobri alguses sai paariks nädalaks võetud puhkust, et saaks kiirelt lammutus- ja kaevetööd tehtud. Paari nädala jooksul sai lammutatud vaid vahelagi, võetud üles põrand ning natukene kaevatud. Vahetulemus oli üsna laastava vaatepildiga – keset maja lihtsalt üks suur auk igas suunas.

Kahjuks tuli tõdeda, et kõik konstruktsioonid maja keskel, vahelaest kuni vundamendini, olid omadega läbi. Vahelaes tuleb välja vahetada kolm tala ning paigaldada soojustus. Tellisest ja puidust seinad olid äravajunud või mädanenud.

Koletu kaevamistöö röövis pea kuu ning see oli kõigest 5 m³ mulda, savi ja kive. Uue vundamendi rajamiseks sai killustiku jaoks välja kaevatud u 0,8 m. Vahepeal selgus, et suure saju või sula ajal on 0,9 m juures vesi ehk pinnaseveetase eelmainitud kõrgusel. Sellest saab lahti ainult drenaažiga. Kuid lahti ei saa maja alt minevast veesoonest, mis asub sügavusel 1,6 m.

Olles saavutanud projekteeritud kõrguse killustiku jaoks, sai pandud tagasitäidet, kuid paaris kohas kadus killustik kui mutiauku. Süda ei andud rahu ning labidatöö liikus sügavusteni, kuni vastu tuli palk. Eelmise omaniku lapselaps rääkis, et läbi maja peaks liikuma kaks veesoont ja ilmselt sattusin selle esimese peale. Vanasti kasutati palke drenaažina ning see töötab isegi tänapäeval. Tagasitäiteks kasutasin liiva ning paari suuremat kivi, mida ei jõudnud muidu august välja saada ning sai maha maetud.

Uue vundamendi rajamiseks sai kasutatud Fibo-taldmikuplokke vältimaks liigset sarrustamist (terasega toestamist) ning saalungitega jändamist. Vanale vundamendiosale oli plaanis eemaldatud telliseosale valada sarrustatud betoon, kuid pool vundamendist tuli uus teha. Vanasti tehti Lõuna-Eestis vundamentki käepärastest vahenditest ehk maakividest ja täiteainest. Kuna mört oli kallis kraam, siis sisevundamendi jaoks kaevati kraav, kuhu lisati kivid. Kivide vahele pandi liiv või savi ja sinna peale uus kivi. Vundamendiosa, kus oli liiv, sai eemaldatud ning mördiga rajatud osa säilitatud.

Taldmikuplokkide peale ladusin Fibo-plokkidest esimesed read õigele kõrgusele. Fibosse sai ankurdatud sarrusraud ning puuduv osa valatud juurde. Peaks mainima, et segumasinaga betooni segamine on ikka koletu töö. Valmisbetooniga saab vajaliku koguse kümme korda kiiremini paika. Kui mõelda, miks on need kollased kaablikõrid (pildil kollased “juntsud”) seal saalungis, siis need on põrandaküttetoru läbiviiguks.

Vundament suutis pakkuda rohkem üllatusi, kui alguses oli arvatud. Kahjuks tahab kogu maja vundament sarnast tähelepanu ja vaeva. Läbiviikude kohale sai uus betoon asemele valatud, kuid kevadel selgub, kui palju aega ja vaeva kulub vundamendile.