Millal on vaja projekti ning ehitusluba ja kaua see aega võtab? Kogu protsess võtab aega arvatust rohkem ja ehitusloa või -teatise kohustus selgub ehitusseaduse Lisa 1s.  Meie hoone on üle 60 m² ja kavandatavaks tegevuseks ehk ümberehitamiseks tuleb esitada ehitusteatis ja -projekt.

Projekti koostamine võtab kogenud arhitektil eramaja puhul nädal paar aega, aga tellijaga on vaja kaardistada soovid ja vajadused, esitada visioon, teha parandused ja alles siis valmib töö. Kui töö tuleb tellida arhitektilt, võib arvestada vähemalt kuu või enama ajaga. Eramaja võib ise ehitada, kuid projekt peab olema koostatud pädeva isiku poolt. Projekteerimise faasis tuleks võimalikult täpselt oma soovid ja ideed kirja panna, et ehitaja saaks üheselt aru, mida tahetakse. Minu jaoks on ehitusprojekt dokument, kus on arvestatud kõikide seaduste, ehitusnormide ning ehituse hea tavaga. Kui tahad projekteerimise pealt kokku hoida ja kõik tööd tellida nn üldehitajalt, võib tulemus olla paras katastroof. Ehitaja ei pea ega jõuagi kõikidel normidel silma peal hoida.

Koolis hoonete ehitust õppides olid mitmed ained, mille lõpptulemuseks tuli koostada projekt. Tuginedes kooli materjalidele ning olemasolevatele standarditele, sai koostatud esmane projektdokumentatsioon, mille koos arhitektiga saime projektikõlbulikuks. Projekteerimine baseerub paljuski seadusandlusele ning standarditele, mis on tasulised a la 15 € üks dokument. Eramaja projekteerimisel tuleb arvestada 10-30 standardiga ehk 150-450 € ainuüksi standarditega tutvumiseks. Ehitusprojekti suurem väärtus on siiski töömahtude ning materjalide kirjeldamine, mille alusel saab võtta ehituspakkumisi. Kui paluda suvalisel üldehitajal teha pakkumine maja rekonstrueerimisele, võib tellija saada väga petta.

Meil kulus oma ideede seletuskirja ning joonisteks vormistamiseks umbes kuu. Teine kuu paranduste tegemiseks ning 28 päeva kooskõlastusteks KOVis ja päästeametis. Kõige raskem osa oli tuleohutus, mis nõudis eraldi kooskõlastust. Tulenevalt tuleohutusnõuetest ning tuletõkketsoonidest võtsime kohe kasutusele teise korruse, mille väljaehitamine on tulevikuperspektiiv. Kõiki muid seadusepügalaid arvestades suurenes meie maja netopind 170lt 288 m²ni.

Pojekteerimisetapis sai kirja pandud aastate jooksul kogunenud varasemad mõtted ja ideed. Kogu maja läheb põrandaküttele ning keskküttekaminasüda ja pliit kütavad akumulatsioonipaaki. Akumulatsioonipaagis on lisaks elektritenn, mis rakendub, siis kui ise kodus ei ole ning päikesepaneelid saavad tööd teha. Väliseinasoojustuseks paigaldame tselluvilla ning maksimaalselt saab taaskasutada olemasolevat laudist.

Ruumiplaneeringut väga palju ei muutnud, kuid vannituba ja ülejäänud sansõlm said ümberplaneeritud enne, kui ehitusteatis väljastati. Varasemate probleemide ilmsikstulemisel saime aru, et vundament ning välisein vajavad oliselt rohkem tähelepanu. Mõte, et aasta otsa peaks mingi ajutise pesemisvõimalusega läbi ajama, ei tundunud normaalne. Kiirelt sai mõtted ümber mõeldud ning kogu märgade ruumide kompleks kolitud hoone keskele. Niiskustehniliselt on see ka parem lahendus, sest välisseinas ei ole enam märgasid ruume.

Veidi naljakas võib tunduda viimane pilt, kuid enne suuremat lammutamist on hea läbi mõelda ruumiliselt uus planeering. Lapsepõlvekodu naaber oli sarnaselt oma teist korrust planeerinud ja seinu nihutanud saamaks aimu, kas antud lahendus sobib. Tulevase WC-poti asukohal istudes tulid mõttesse viimased lahendused. Projekteerimine ning muudatused lõppevad alles siis, kui töö on tehtud. Vana hoone puhul pakub iga täiendav avamine ning lammutus üllatusi, mis sunnivad varasemaid plaane korrigeerima.