Pikalt on vaikus olnud, mis toimub või siis ei toimu? Aus vastus – pigem ei toimunud vahepeal eriti midagi, sest tervis vedas alt. Projekteerimise faasis sai igasugu ideid kogutud nii interneti avarustest kui lähiümbruse hoonetest. Retk ühe maja juurde lõppes kõrge palaviku tekitanud taimega kokkupuutega ja nii saigi peremehest arstide püsiklient.

Tegelikult täpselt ei teagi, mis oli põhjuseks, aga jalale tekkis kuu alguses väikene vill. Sai imestatud, mis see on, ning unustatud. Vahel sai lammutatud ja tolmutatud. Siis jälle arvuti taga oldud ning ehitusprojekti vorbitud. Pärast Saaremaa esinemist viskas palaviku üles ning enam ei tundunud asi õige. Perearst vaatas, et organismis tugev põletik ja pärast esmast külaskäiku sai 12 päeva antibiootikume krõbistatud. Lisaks igapäevaselt jalga sidunud ja korra kirurgi juureski käinud, jalg jäeti alles. Kirurg vaatas ka, et pole varem midagi sarnast näinud, aga kuna paranemine juba silmnähtav, siis las olla. Tagantjärele moraal – ka pisemgi haav võib minna käest ära ja kui vaja ikka lammutada, tuleb haavand kinni siduda.

See väike asi võttis ikka päris läbi ja puht füüsiliselt ei jõudnud palju tegutseda. Perenaine vedas oksi ja mees istus kännul ning mõtles – see vist ongi vanadus. Tahe teha tööd on, aga lihtsalt ei jõua. Õnneks pärast paarinädalast pausi on taas elu sisse tulnud ning kolme ruumi põrandad on üles võetud ja paar seina kergemaks muutunud.

Lammutamise juures on huvitav, et mõtled alati, kui suur on kahjustus versus nähtav ohumärk. Tuleb tõdeda – kui näed kusagil väikest pragu, hallitust või vajumist, siis selle taga on lõpuks üks suur auk. Kui kogu majale tiir peale tehtud, võib võrdluse teha, mis oli algne ohumärk ning mis selle taga. Täna võib aga öelda, et see maja on nagu õpikust võetud, kui on vaja kirjeldada niiskuskahjustusi.

Maja keskel oli nn sanruum, kust vesi voolas igale poole kahjustades põrandaid, seinu ja lage. Tulemuseks üks suur 360kraadine auk. 

Kohe alguses vaatasime, et soojustuseks lisatud sokid ei tõota head. Perenaine kurtis, et hallituslõhna on tunda ja võtsime akna alt krohvi ära. Nähtavale tulid mõned lisaavad, kuna aastate jooksul oli põõsastelt tulenev niiskus seina vahele jooksnud. Jah, terav silm näeb, et see valge asi on EPS. Kuna hetkel pole plaanis seda majapoolt kapitaalselt käsile võtta, vaid tahaks kuidagi talve üle elada, siis varsti tuleb seal teha kiire remont. Mädaosa välja ja ajutine kergkonstruktsioon tagasi moodsama soojustusega. 

Põrandalauad tahame kätte saada tervelt, et need hiljem tagasi panna. Lauad saab tervelt kätte küll, kuid mõned on suurema või väiksema mädaniku kahjustusega. Pealt vaadates ei osanud seda arvata, aga kui pinnas on olnud vastu laudu, siis kapillaarniiskus teeb oma töö. Ilmselt on hiired ja rotid aidanud põranda alust pinnast ümber organiseerida.

Septembri keskpaigale omaselt on õunad ja pihlakad valmis, üllatajad on herned, kes õitsevad, jätkuvalt saab aiast münti ja lehtsalatit noppida.