Kodu tähendus on igal inimesel erinev. Enamikul on ikka koht, kus elada. Mida tähendab üldse sõna kodu? Kui kodu all peetakse silmas maja või korterit, on see tavaliselt paik, kus inimene või perekond saab puhata ning hoida oma isiklikku vara. Enamikus tänapäeva kodudest on hügieeniruumid (WC, vannituba, dušinurk) ja koht toiduvalmistamiseks (köök, väliköök vms). Ka teistel loomadel on kodud, olgu siis metsikus looduses või koduloomadel inimeste juures.

Meie unistus on aga midagi võib olla iselaadsemat. Oleme maal kasvanud ja on suur soov, pärast mõningat ringirändamist ja õppimist, elada maal. Maale elama kampaania suunab täitma ankeeti Tahan maale – kas seejärel saabki pakkida kotid ja minna? Paraku vist mitte, eks iga maalejõudmise lugu on omamoodi ja meiegi rännak kestis õhinal koduotsijaile oodatust kauem.

Kui kohtusime abikaasaga, sai esimesel aastal tuhandeid kilomeetreid sõidetud – üks elas Tartus ja teine Tallinnas. Tallinnas jätkatud õpingute ajal sai paar aastat koos mõtiskletud, kuhu edasi liikuda. Mõlema tugev soov oli minna linnast eemale ja leida looduskaunimasse paika kodukoht. Üks liikus haridusteel õpetajaameti poole ja teine tegi edasiastuvaid samme ehitusvaldkonnas. Pärast uitmõtteid valdkonnas elu-kus-iganes, jäid n-ö kaalukausile tõmbekeskuste Pärnu ja Tartu ümbrus. Õpetajad on pea igas omavalitsuses nõutud, ent ehituses tõsisemaid tööalaseid väljakutseid liigub tihedamalt eelkõige suuremate linnade ümber. Pealinna elustiil tundus liialt rahmeldav. Kuigi vaatasime ka üht ehitusjärgus maja Salmistu sadamakülas Harjumaal – see oli paraku pigem nagu pisike suvilakrunt ja mitte privaatne metsade keskel peituv kodupaik. Pärnu lähistel paiknevatel kuulutustel hoidsime samuti silma peal. Aga kui puudub julgus rannik silmist kaotada, siis uusi maailmajagusid ei avasta. Vähemalt André Gide on nii väitnud. Nii valis 2016. aasta kevadel õpetaja töökohaks Põlvamaa ja ehitustegelane jäi veel teadmata ajaks Tallinna. Kümme kuud kestis teadmatus võimalikkuse osas samalaadset tööd teha lõunamaakondades. Oli mõtteid loobuda senisest töökohast, ootust leida uus tööobjekt ja lõpetada käimasolevad projektid pealinnas.

Töiste kompamiste kõrval oli tähtsam eelkõige kodu, selle otsingud. Neli aastat on kinnisvaraportaalid KV ja City24 meie teisteks Facebookideks. Kõik kuulutused olid n-ö läbikammitud ning üksikuid maju käisime vaatamas. Üsna väheseid seetõttu, et unistasime elust maal ja oma majast, mis vajaks natukene renoveerimist, asuks kuskil metsaveerel ning loodusliku veekogu lähedal, kuid töistel kaalutlustel mitte kaugemal kui 40 km tõmbekeskusest – kõlab justkui naiivne unistus oma Vargamäest või Tuulepealse maa Toomas Roo isatalust? Kuidas reageerida töökaaslase tõdemusele koduotsingu teemalisel vestlusel, et on liiga palju Tammsaaret loetud – kas lugeda ja unistada edasi või Tammsaare asemel võtta kätte telekapult ja vedeleda kipsseintega korteri diivanil? Sisimas on teadmine, et ükski kirjanik ei ole meid kõigutanud – kogemus jõekaldal olemisest, tegutsemisest ja kasvamisest anti mõlemale lapsepõlvekodust ja seda kaunist minevikumustrit on suur soov korrata.